Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse
Tänasel Riigikogu istungil võeti vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis suurendab valmisolekut kriisideks ning kriisiaegset rolliselgust.
Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (668 SE) eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Seadus ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.
Seadus suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.
Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Kohalikud omavalitsused saavad kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.
Menetluse käigus viidi seadise eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub seadus 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.
Muu hulgas täiendati seaduse eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, vastu 14 Riigikogu liiget.
Riigikohtu esimehe aastaettekanne
Tänasel istungil andis riigikohtu esimees Villu Kõve ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Eestis. Ta kinnitas kokkuvõtvalt: „Meil on tagatud Eestis sõltumatu, erapooletu, kvaliteetne õigusemõistmine,” kuid möönis, et süsteemi koormus kasvab ja menetlusajad pikenevad.
Kõve sõnul on kohtuasjade arv tõusutrendis: „Kohtuasjade arv on hakanud kasvama võrreldes varasemaga, mida ei ole olnud.” Ta lisas, et olukord ei ole kriitiline, kuid trend on siiski murettekitav.
Kohtute jõudluse kohta märkis ta, et see on langenud ning asjad kuhjuvad: „Me ei jõua nii palju asju ära lahendada aastas, kui neid peale tuleb.” Samuti on menetlusajad pikenemas juba kuuendat aastat järjest.
Eraldi tõi Kõve esile haldusasjade suure edasikaebamise määra: „Halduskohtumenetluses on see number ligi 39%. See on liiga suur number,” viidates koormuse kasvule kohtusüsteemis.
Kohtunike järelkasvu osas kirjeldas ta probleemi teravalt: „Esimese astme kohtus tuleb tõdeda, et meil ei ole nii palju kandidaate, kui on kohtunikukohti.” Tema sõnul ei ole kohtunikutöö enam piisavalt atraktiivne, kuigi ametiga kaasnevad hüved.
Rahvusvahelise võrdluse põhjal tunnistas Kõve, et Eesti süsteem ei pruugi olla nii tõhus, kui seni on arvatud: „Vanas kulunud kohtumajas näiliselt arhailise kohtuistungiga saab asju lahendada märksa tõhusamalt ja kiiremini kui meie uhkete tulede ja viledega digimenetluses.” Ta tõi eeskujuks Norra ja Iirimaa, kus suur osa vaidlusi lahendatakse kohtuväliselt või lihtsamate menetlusmudelitega.
Peamiste probleemidena nimetas ta menetluste venimist ja kohtunike koormust: „Kohtunik on tihti väsinud ja stressis.” Samuti tõi ta esile usaldusprobleemi riigi ja kohtunike vahel: „Sügavamaks mureks on meil baasusalduse nappimine riigi ja kohtunike vahel.”
Kõve rõhutas vajadust teha süsteemis muudatusi ka siis, kui need on ebapopulaarsed: „Tuleb olla valmis parema tuleviku nimel ka valulisi ebapopulaarseid valikuid teha.”
Seadusandjalt ootab ta eelkõige selgeid otsuseid ja reformide elluviimist: „Me ootame Riigikogult kohtukorralduse ja menetluse muudatuste paketi vastuvõtmist.” Samuti pidas ta oluliseks kohtunike motiveerimist ja kohtute püsivamat rahastamist.
Lõpetuseks märkis Riigikohtu esimees, et reformid on vältimatud: „Kohtute juhtimise tõhustamise ja vastutuse kontsentreerimine on kogu süsteemi huvides vältimatu,” ning kutsus Riigikogu üles toetama kohtusüsteemi arendamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Pipi-Liis Siemann Reformierakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Peeter Ernits.
Tänasel istungil osales ka Albaania parlamendi esimees Niko Peleshi, keda Riigikogu liikmed tervitasid aplausiga.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
