Riigikogu võttis vastu kolm seadust ja kaks otsust
Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks kolm seadust ning nimetas Eesti Panga nõukogu liikmeteks Ester Karuse ja Rene Koka.
Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (390 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.
Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on Euroopa Liidus üle 45 miljoni kasutaja. Sellised platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.
Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.
Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu kolm Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (401 SE) võimaldab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks.
Tervisekassa saab seadusega võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse kasutusele tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust. Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis.
Seadusega kehtestatakse 5000-eurone riigilõiv uue tubakatoote teate läbivaatamise ning riigilõivud tubakatoote teate muutmise, avaldamise ja hoidmise eest. Samuti kehtestatakse tasud müügimahtude teadete ning e-vedelikes sisalduvate ja nendest eralduvate ainete hindamise eest.
Seaduse järgi saavad hambaarstid sama moodi kui arstid osaleda koos erihambaarstiga eriarstiabi osutamisel vastavalt oma pädevusele ja kogemusele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja vastu üks Riigikogu liige, kaks saadikut jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (416 SE), mille järgi ei tõuse vanaduspensioniikka jõudnute maksuvaba tulu edaspidi koos keskmise vanaduspensioniga, vaid seda saab tõsta eraldi otsusega, nagu toimub üldise maksuvaba tulu puhul. Eesmärk on suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus paindlikumaks.
Seaduse järgi on pensioniealiste maksuvaba tulu alates 2025. aastast 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Seletuskirjas osutatakse, et vanaduspensionäride maksuvaba tulu jääb siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus.
Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kes saavad Eesti keskmist või sellest kõrgemat pensioni. Vähemalt keskmist pensioni saab 1. aprilli seisuga ligi 149 400 inimest ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Õnne Pillak Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 47 ja vastu 22 Riigikogu liiget.
Riigikogu kiitis heaks rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ (446 OE), millega nimetati Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse.
Muudatuse tingis asjaolu, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga nõukogu liige Anti Allas teatas 26. veebruaril tagasiastumisest. Fraktsiooni ettepanekul nimetas Riigikogu Allase asemel uueks nõukogu liikmeks Karuse.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ (445 OE) nimetati Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Rene Kokk.
Muudatuse tingis asjaolu, et senine Eesti Panga nõukogu liige Jaak Valge teatas 5. veebruaril ametist tagasiastumisest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekul nimetas Riigikogu Valge asemel uueks nõukogu liikmeks Koka.
Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees neli asjatundjat.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja seitse teenust: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.
Kui praegu loetakse elutähtsa teenuse osutajaks vee- ja kaugkütteettevõtjad ning teede korrashoidjaid, kes osutavad teenust vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsuses, siis edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajateks kõik vastavad ettevõtjad, olenemata omavalitsuse elanike arvust. Elutähtsate teenuste arv kasvab eelnõuga 14-lt 21-le ning teenust pakkuvate ettevõtete arv 107-lt 422-le. Elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste arv tõuseb 36-lt 83-le ning nende hulka hakkavad veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamiseks kuuluma kõik kohalikud omavalitsused.
Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.
Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Raimond Kaljulaid.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]