Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Riigikogu kiitis tänasel täiskogu istungil lõpphääletusel heaks kolm seadust, millega võimaldatakse pikemaid autoronge, vanemahüvitise ümberarvutamist ning jäetakse ära kavandatud aktsiisitõusud.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadus (798 SE) näeb ette, et Eesti põhimaanteedel saab kasutada senisest pikemaid ja raskemaid autoronge.

Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Edaspidi saab eriloa alusel kasutada kuni 25,25-meetriseid ja 60-tonniseid autoronge, et ühe sõiduga oleks võimalik vedada rohkem kaupa. Muudatus võimaldab kahel 25,25 meetri pikkusel autorongil vedada sama koguse kaupa, mille vedamiseks on seni olnud vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.

Pikemad autorongid on seaduse kohaselt lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas ning loa andja saab kehtestada ka ajapiiranguid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maido Ruusmann Eesti Reformierakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget.

Sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse (838 SE) kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub.

Tänavu leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötasu alammäära tõstmises kokku veebruari keskel ja töötasu alammäära muudeti 1. aprillil. See tähendab, et kehtiva seaduse järgi saaks töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümber arvutada alles 1. jaanuaril 2027. Täna heaks kiidetud seadus näeb ette, et vanemahüvitis arvutatakse töötasu alammäära muutumisel ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Riigikogu eesmärk on, et tänavu saaks alammääras määratud vanemahüvitise ümber arvutada 1. aprillist ja pered uues suuruses vanemahüvitise kätte juba maikuu väljamaksena.

Samuti näeb seadus ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva õiguse alusel muutuks vanemahüvitise määr alles 2028. aasta 1. jaanuarist, kuid vastu võetud seaduse järgi muutub see 1. jaanuarist 2027.

Muudatused aitavad ka tulevikus vältida sarnaseid olukordi, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Lea Danilson-Järg Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) (857 SE) eesmärk on leevendada energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Seadusega tühistatakse 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõus mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet energiakandjate järsu hinnatõusu olukorras.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Andre Hanimägi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Annely Akkermann Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE), mis kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.

Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Seejuures jäävad Natura 200 aladega seotud hindamised kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata Keskkonnaametit.

Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.

Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.

Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE), millega antakse Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva (ennekõike teleskoopnuia) ja käeraudu. Volituste laiendamisega lisandub keskkonnainspektoritele täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui ka jätkukoolitustest.

Muudatuse eesmärk on tagada Keskkonnaametis töötavate keskkonnainspektorite turvalisus ja võimaldada neil kasutada piisavalt abivahendeid, et reageerida keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele, näiteks ohtlike jäätmete põletamise, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmise katkestamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et inspektoritel peab olema võimalik adekvaatselt reageerida, rikkumine lõpetada ja vajadusel rikkuja kinni pidada.

Praegu on Keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Gaasi- või külmrelva võib eelnõu järgi kasutada juhul, kui muud meetmed ei anna tulemust.

Läbirääkimistel võttis sõna fraktsiooni mittekuuluv Peeter Ernits.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga ning vähendada väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.

ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele. Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke.

Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. aastast peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks. Seaduse muudatused puudutavad ka kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.

Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Sellega seoses tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE) eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks neile paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Töölepingu seaduse muudatusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal kümme päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mistahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust.

Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) näeb ette, et Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete seas peab olema mõlema soo esindajaid. Eelnõu eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist ERRi kõrgeimas juhtorganis ning vältida praeguse olukorra kordumist tulevikus, kus nõukogu koosneb ainult ühest soost isikutest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Irja Lutsari algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (822 SE) soovitakse ette näha teadusnõuniku ametikoht iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis.

Seletuskirjas märgitakse, et enamikes ministeeriumides ja Riigikantseleis on teadusnõunikud juba tööl, ent neid ametikohti ei ole seni seadusega ette nähtud ega reguleeritud. Eelnõu eesmärk on tagada nende ametikohtade järjepidevus ja teadusnõunike pädevus teadus- või arendustöös. Eelnõu järgi täpsustatakse nõudeid, millele teadusnõunikud peavad vastama.

Eelnõu kohaselt valib teadusnõunikud avaliku konkursi teel komisjon, mille moodustab Eesti Teadusagentuur (ETAG) kui teadusküsimustes pädev ja mittepoliitiline sihtasutus. Komisjoni kuuluks ka vastava ministeeriumi või Riigikantselei ning Eesti Teaduste Akadeemia esindaja.

Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Irja Lutsar.

Menetlusest langes välja viis eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti või projekti võõrandamise korral“ eelnõuga (810 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 16 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, mistõttu langes eelnõu menetlusest välja.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõuga (820 OE) sooviti anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandaks perede – eeskätt lastega perede – majanduslikku toimetulekut. Eelnõu seletuskirja järgi suurendaks maksusoodustuste pakett perede kindlustunnet ning toetaks pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 20 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, mistõttu langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed jääteede trasside püsivaks finantseerimiseks“ eelnõu (817 OE) eesmärk oli suunata valitsus looma püsivat rahastust jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestama valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldaks jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Algatajate hinnangul on selleks oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleks eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähendaks riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust.

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 19 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, mistõttu langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Varro Vooglaiu algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (821 SE) sooviti seada peaministrile ja Vabariigi Presidendile pärast volituste lõppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis ning välisriigis töötamise ja tegutsemise piirang.

Seletuskirja järgi sooviti eelnõuga tagada, et peaminister ja Vabariigi President saaks oma volituste lõppemiseni keskenduda oma töös ja tegevuses täielikult Eesti Vabariigi huvidele, ning hoida ära huvide konflikte, mis võivad nendes ametites töötamisel tekkida seoses tulevaste välismaiste või rahvusvaheliste ametikohtadega. Samuti on eelnõu eesmärk suurendada üldsuse usaldust peaministri ja Vabariigi Presidendi vastu.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Varro Vooglaid.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 32 ja vastu neli Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (818 SE) sooviti ette näha soojusenergia käibemaksumäära langetamine 24 protsendilt üheksale protsendile ehk soodusmäärani.

Seletuskirja järgi oli eelnõu eesmärk vähendada soojusenergia kulu mõju leibkonna eelarvele ning toetada väiksema sissetulekuga inimesi, et hinnasurve tingimustes anda reaalne leevendus neile, keda soojusenergia kõrge hind kõige valusamalt mõjutab.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 31 ja vastu oli 11 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 22.18.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]