Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust ning lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse (598 SE), mis lihtsustab Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal.

Muudatuse kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Muudatus rakendub tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist, mil Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.

Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (599 SE), mis viib Eesti õiguse kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annavad muudatused ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab seadus töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt peab Töötukassa esitama maksemäärade ettepaneku 21. augusti asemel 1. septembriks, et sellega saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis, ning valitsus kehtestama maksemäärad 1. oktoobri asemel 15. oktoobriks.

71 poolthäälega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (600 SE), mille kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida Terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini. Samuti saavad kõik need spetsialistid õiguse edastada andmeid tervise infosüsteemi, mis omakorda vähendab perearstide ebamõistlikku töökoormust.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Priit Sibula, Andres Metsoja ja Mihhail Lotmani algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), mille eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel. Algatajate sõnul on mõnede kolmandate riikide hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus.

Praegu võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Eelnõu järgi saaksid edaspidi kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna, Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 18 ja selle vastu hääletas 62 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (645 SE), millega soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks.

Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), millega seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega.

Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.

Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Eelnõu järgi määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.

Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.

Riigikogus läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE), millega luuakse automaatse haldusmenetluse läbiviimise võimalus, samuti nähakse ette haldusmenetluses isikuandmete töötlemise läbipaistvuse täiendavad nõuded.

Automaatne haldusmenetlus tähendab, et kui riigil on füüsilise või juriidilise isiku kohta andmeid piisavalt ja mitte midagi täiendavat uurida ei ole vaja, tehakse mõni otsustus ainult infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt ehk ilma haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta. Näiteks kui sünnib laps, siis võiks paari päeva pärast olla sünnitoetus tema vanema pangakontol.

Tulevikku silmas pidades sätestatakse võimalus kasutada selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan teatud juhtudel õiguse analüüside isiku profiili ja kasutada seda isikuga seotud aspektide hindamiseks.

Samuti luuakse inimestele kaitsegarantiid automaatse haldusmenetluse võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks. Garantiid on kontekstipõhiselt kirjas Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses, kuid eraldi sätestatakse, et arusaadavuse ja läbipaistvuse saavutamiseks peab menetlusosalisel olema õigus vahetule isiklikule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötajaga.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]