54 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus (51 SE), mille kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti on maamaksu tasumisest vabastatud ka hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad. Hooneühistu poolt kasutava maa vabastatakse samas määras, tiheasustusega alal vastavalt 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, jaotatuna proportsionaalselt hooneühistu liikmete vahel. Seadus jõustub alates 1. jaanuarist 2013.

54 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (40 SE) ), mis langetab tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni alates 2015. aastast. Füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendati 3196 eurolt 1920 eurole alates 1. jaanuarist 2012. Seadus välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Seadus loob raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikorra, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (45 SE), mis kaasajastab e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi Euroopa Liidu vastava direktiividega. Seadusega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid, lihtsustatakse e-raha definitsiooni, kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks.

 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seadus (48 SE), mis tuleneb Euroopa Liidu vastavatest direktiividest. Seadus parandab üleühenduseliste ettevõtjate ja üleühenduseliste ettevõtjate gruppide töötajate õigust saada asjakohasel tasandil aegsasti teavet tagades, et nendega peetakse nõu. Seadus kindlustab ka parema õigusselguse.

49 poolthäälega (36 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kutseõppeasutuse seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadus (6 SE), millega luuakse kutsehariduse riikliku tunnustamise süsteem. Seadus annab õiguslikud raamid 2011. aastal käivituva õppekavarühma akrediteerimise pilootvooru läbiviimiseks. Selle käigus antakse õppekavarühmadele kooliväliste ja sõltumatute ekspertide poolt sisehindamisele tuginev hinnang.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (43 SE), mis võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi.  Seadus sätestab ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Seadus näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalase töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (25 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seadus aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ning sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seadus (27 SE), mille kohaselt muutub tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist vedurijuhiloa saamise kord. Vedurijuht peab saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna teise liikmesriiki tööle. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaate väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida oma vedurijuhtide tööks vajalikku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Seadus täiendab ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse tõhusam kontroll hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmed, et oleks tagatud piiramata nähtavus raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadus (55 SE), mis kõrvaldab vastuolud veeseaduse veeuuringute regulatsioonis. Täpsustatakse muuhulgas veeseaduses esitatud volitusnormi ning selle alusel tehtud määrusega täiendatakse laboritele esitatavaid kvaliteedinõudeid, sh analüüsi määramispiiri nõuded. Sellega suurendatakse seadusega reguleeritud valdkonnas tehtud analüüside tulemuste usaldusväärsust. Kuna riigi veeseire tulemused on üheks sisendiks veemajanduskavade tegevuse planeerimisel ning tegevuskavade tulemuslikkuse hindamisel, siis on laborianalüüside tulemuste kvaliteet otsuste tegemisel eriti oluline. Nimetatud tulemuste alusel koostatakse ka aruanded ja ülevaated Euroopa Komisjonile.

 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (56 SE), mille rakendamine võimaldab parandada riigi territooriumil välisõhu kvaliteeti. Täiustub Eesti välisõhu kvaliteedi riiklik seiresüsteem kohustuslikult määratavate esmatähtsate saasteainete osas. Riigi pindala on jagatud välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks, olenevalt iga esmatähtsa saasteaine sisaldusest maapinnalähedases õhukihis. Kui piirkonna välisõhu kvaliteedi riikliku seire tulemused näitavad, et mingi saasteaine suhtes saastatuse tase ületab piirnormi, peab keskkonnaamet koostama selle piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava. Piirkonnas asuvate saasteallikate valdajad peavad rakendama täiendavaid meetmeid selle saasteaine heitkoguse vähendamiseks. Täiendavate meetmete rakendamist nõuab saasteallika valdajalt keskkonnaloa andja loa eritingimusena.

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus (57 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid. Nende eesmärk on täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Seadus näeb ette ka kauplemise süsteemi nõuetele vastava akrediteeritud tõendajate süsteemi asutamise Eestis.

 

Riigikohtu esimees Märt Rask tegi ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Rask käsitles oma ettekandes, kuidas muuta õigusemõistmist isikutele kättesaadavamaks ja menetlusaega mõistlikumaks. Riigikohtu esimees andis ülevaate ka probleemidest, mis kaasnevad kõrgete riigilõivudega.

 

Rask ütles hinnates õigusemõistmise olukorda, et Eesti kohtusüsteem töötab hetkel praegust tööjõu ressurssi arvestades oma võimete piiril. Kohtusüsteemi siseselt on muudatused hädavajalikud, kuid üksnes menetlusseadustike muutmine või kohtunike arvu suurendamine hoogtöö korras kohtunikukonkursside väljakuulutamine ei anna tulemust, rõhutas ta. „Tarvis on süsteemseid struktuurilisi muudatusi, mida eelmine Riigikogu koosseis kohtute seaduse eelnõud menetledes ei suutnud ellu kutsuda. Valitsuskoalitsioon on püstitanud poliitilise eesmärgi, mille järgi ei peaks menetlus mitte üheski kohtuastmes kestma üle saja päeva. Tegemist on vaieldamatult õige eesmärgiga. Kohtumenetluste kestuse lühendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on igati põhjendatud. Samas on tegemist väga ambitsioonika eesmärgiga, mida pole võimalik saavutada lihtsate statistiliste võtetega,“ ütles Rask.

 

Riigikohtu esimees märkis, et vajalik on põhimõtteline riigilõivude ja menetlusabi revisjon eesmärgiga viia riigilõivude määrad Eesti elatustasemele vastavatesse proportsioonidesse ja kooskõlla põhiseadusega, et oleks tagatud igaühe põhiõigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Eesti Panga 2010. aasta aastaaruande kohta tegi ettekande Eesti Panga president Andres Lipstok.

 

Finantsinspektsiooni 2010. aasta aruande esitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.

 

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (11 SE) esimese lugemise.

Istung lõppes kell 13.45.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus