Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud seaduse, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.

Lisaks on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (54 SE) eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Seaduse poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse ja ühe otsuse:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (46 SE) kohaselt võivad Eesti ja Jaapan kokkuleppe alusel väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast seda kui Eesti teavitab Jaapanit Jaapani kodanikele töötamisõigusega turismiviisade väljastamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamisest.

Seaduse poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsusega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ (60 OE) tehakse valitsusele ettepanek astuda rida samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Juske (SDE), Signe Kivi (RE), Urmas Espenberg (EKRE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) ja Marko Šorin (K).

Otsuse poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõuga (74 SE) langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada ELi poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada ELi kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua ELi kodanikele lähemale.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis nullprotsendilise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Eelnõuga kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on nullprotsendilise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks riigikontroll ja õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Eesti Reformierakonna algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu (36 SE) kohaselt hakatakse Riigikogu täiskogu istungitel kord aastas ära kuulama ka valitsuse liikmete ettekandeid vastutusala probleemidest ja pidama arutelusid valdkonna arengutest.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastu võtmisel paranevad võimude lahususest tulenevad ülesanded, suureneb Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ning poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus anda korraline ülevaade oma valdkonnast ning kaugematest eesmärkidest. Muudatuse tulemusena täieneb poliitiline debatt kuhu ja kuidas peaks Eesti arenema.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside