Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks digitaalsete isikutunnistuste kehtivusaega pikendava ja Kaitseliidu neljaks maakaitseringkonnaks jagava seaduse.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (569 SE) vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget.

Seadusega kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.

Enne selle aasta 1. maid välja antud digitaalse isikutunnistuse kehtivust saab kauguuendamise teel pikendada kahe aasta võrra alates 1. novembrist.

Seaduse eesmärk on muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks ja ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu. Seadus jõustub 1. mail.

Kaitseliidu seaduse ja tulumaksu seaduse muutmise seaduse (593 SE) võttis Riigikogu vastu 77 poolthäälega. Seadusega moodustatakse alates 2019. aastast neli maakaitseringkonda.

Maakaitseringkonnad koordineerivad ja toetavad malevate tegevust. Maakaitseringkonna ülesanne on korraldada Kaitseliidu üksuste väljaõppe planeerimist, ettevalmistust ja varustamist. Malevad tegelevad edasi liikmeskonnaga ja kuni kompanii tasemel sõjaväelise väljaõppe ja ettevalmistusega.

Seadus lihtsustab muuhulgas ka Kaitseliidu liikmeks astumist ja vabastab Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeks astumisel lapsed tervisekontrollist. Samuti ei pea edaspidi tervisekontrolli kordama inimesed, kellel on kehtiv relvaluba.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE). Eelnõu eesmärk on teha töötaja jaoks lihtsamaks Töötukassalt hüvitise saamine, kui tööandja osutub maksejõuetuks. Samuti tahetakse eelnõuga tagada õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE), mis soodustab maaomanikuga maa võõrandamise osas kokkuleppele jõudmist. Eelnõuga tahetakse kiirendada avalikest huvidest lähtuva rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Kinnisasja omandamisel pakutakse eelnõu kohaselt omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad ka täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu (608 OE).

Eelnõu lubab saata Kaitseväe kuni 50 tegevväelast aasta lõpuni Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis.

Prantsusmaa esitas Eestile ametliku kutse osaleda operatsioonis Barkhane jaanuaris.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside