Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja kuulas riigikontrolöri ettekannet
Riigikogu võttis täna vastu ravimivarusid ning meditsiiniseadmeid puudutavad seadused ning kuulas riigikontrolöri ülevaadet riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.-2024. aastal.
Vastu võeti kaks seadust
Riigikogu võttis vastu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (458 SE), mille eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele.
Muudatusega saab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel nende aegumisest tekkivat kulu vähendada või vältida. Samuti lihtsustab varude piirkondlike haiglate juures paiknemine nende kasutuselevõtmist, kuna eelduslikult on kriisiolukorras ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Seletuskirjas osutatakse, et piirkondlike haiglate koosseisus on varude haldamiseks vajaliku kogemusega spetsialistid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Timpson (RE) ja Riina Solman (I).
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 63 Riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) (448 SE), mille kohaselt viiakse meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus Terviseametist Ravimiametisse. Seaduse järgi viiakse koos ülesannetega Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes on seni Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud.
Lisaks antakse Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve tegemiseks kui ka selleks, et ettevõtjatele saaks anda vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas.
Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid, kuid need võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida.
Et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita Euroopa Liidu määrustes esitatud tingimused, sealhulgas koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ja omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Seaduse kohaselt küsib pädev asutus edaspidi täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.
Lisaks annab seadus Terviseametile riikliku ja haldusjärelevalve tegemiseks juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Praegu saab amet samu andmeid infosüsteemi volitatud töötlejalt küsides, kuid seletuskirja kohaselt on kiirem ja turvalisem, kui ametil on andmete töötlemiseks otsejuurdepääs.
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 65 Riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.
Riigikontrolör andis ülevaate riigi vara kasutamisest
Riigikontrolör Janar Holm andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023. ja 2024. aastal „Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi tulemused ja vajalikud edasised otsused“, milles nentis, et Eesti eelarvereformi eesmärgid ei ole saavutatud.
Riigikontrolör märkis, et ehkki oleme sõnades nimetanud riigieelarvet tegevuspõhiseks ning sidunud riigi raha kasutamise tulemustega, näitab Riigikontrolli analüüs, et Eesti riigi rahakasutuse efektiivsust pole õnnestunud seeläbi suurendada. „Rõhutan, riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu ta läheb ja mis sellest lõpuks meie kõigi hüvanguks peaks sündima,“ rääkis Holm.
Holm jätkas, et viimaste aastate jooksul on probleemidele seoses praeguse riigieelarve läbipaistmatusega viidanud peale Riigikontrolli ka paljud teised: president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvituvad Riigikogu liikmed. „Sellele kriitikale vastusena on riigieelarve seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja tõepoolest ka sisukamaks muudetud. Aga põhiprobleem on jäänud: eelarvest ja selle seletuskirjast ei ole võimalik üheselt tuvastada, kellele, kui palju ning mille jaoks raha eraldatakse. Fragmente loomulikult on, tervikut paraku mitte.“
Riigikontrolör tõi eeskujuks Soome aastaeelarve. „Soome eelarves on iga kulurida nummerdatud ning sellele leiab hõlpsalt vastava lahtikirjutuse. Soome valitsus esitab lisaks aastaeelarve eelnõule eelarveettepaneku, mida toetavad ka lisaallikad, kust nii iga rahvaesindaja kui ka avalikkus saab uurida iga kulurea veelgi täpsemat sisu,“ kirjeldas ta.
Muu hulgas kirjeldas riigikontrolör veel mitmeid eelarvega seotud probleeme ministeeriumide ja vaid formaalsuseks jääva aruandluse ning kulude põhjendatuse analüüsi puudumise lõikes. Samuti vastuolusid Riigikogus heaks kiidetud riigieelarve ning selle seletuskirja vahel.
Lõpetuseks leidis Holm, et Riigikogul oleks tarvilik uuesti mõtestada ja otsustada, millist infot ta riigieelarve üle arutlemiseks vajab ning millistest põhimõtetest lähtudes ja millises detailsuses rahakasutuse limiidid valitsusele riigieelarvega kehtestab. „Aruteludes tuleks sealjuures eristada riigieelarve läbipaistvust ja Riigikogu otsustusõigust. Seejärel tuleks edaspidi riigieelarve koostamisel lähtuda Riigikogu uuest otsusest ning sellest lähtuvalt tuleks eelarveinfot ministeeriumidelt ka päriselt nõuda ja kasutada. Kolmandaks peaks Rahandusministeerium tagasi võtma riigieelarve kulude nõudliku analüüsija ülesande ja küsima alati kriitiliselt, miks üht või teist kulu on vaja teha.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE), Anti Allas (SDE), Maris Lauri (RE), Marek Reinaas (E200) ja Urmas Reinsalu (I).
Neli eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), millega piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist. Eelnõu kohaselt ei ole tavakasutajal üksikpäringuga võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida.
Et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vältimatult vajalik. Senine kord säilib selles osas, et kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada üksnes õigustatud huvi olemasolu korral. Õigustatud huvi ei pea tõendama vaid kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Jätkuvalt saab igaüks kinnistusregistrisse päringuid teha kinnisasja aadressi või katastritunnuse alusel.
Õiguskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatuse järgi võib nime ja isikukoodi alusel üksikpäringuid teha ka krediidiasutus, kelle jaoks on päringute tegemine möödapääsmatult vajalik, et hinnata klientide ja käendajate maksevõimelisust ning järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Teine muudatusettepanek puudutab kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu piirmäära tõstmist. Kui praegu on tasu andmete väljastamise eest päringuobjekti kohta kuni kaks eurot, siis muudatusettepaneku järgi kuni kolm eurot.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE), millega kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, et lihtsustada nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu riikides.
Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ei pea ta end seal eelnõu kohaselt enam käibemaksukohustuslasena registreerima, juhul kui täidetud on kaks tingimust: esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada sealset registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ei tohi ettevõtte kogukäive ühenduses ületada 100 000 eurot aastas. Muudatuste eesmärk on vähendada ELis asuvate väikeettevõtjate halduskoormust.
Eelnõuga muudetakse ka uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet, nähes ette, et maksustatav on ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba, mis on kaasa toonud juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt, et see seejärel maksuvabalt müüa.
Lisaks muudab eelnõu põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestust ning näeb ette, et alates 2026. aastast asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (464 SE), mis lihtsustab päritud teise pensionisamba vara pärija pensionikontole viimist, võimaldades teha mitu tehingut ühe avaldusega. Muudatuse eesmärk on, et lisaks praegustele võimalustele saaks pärija lasta kanda päritud vara kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema kogumispensioni maksed.
Eelnõuga muutuvad paindlikumaks ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Muudatusega täpsustatakse, et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse. Kui teise sambasse kogutud raha oli isikule juba välja makstud, peaks lisandunud raha jõudma temani täiendava väljamaksena. Lisaks sisaldab Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist puudutavaid muudatusi.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE), millega luuakse võimalused investeerida senisest enamatesse finantsinstrumentidesse. Selleks laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara.
Eelnõuga võimaldatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, näiteks väärtpaberikonto haldustasu. Samuti võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt ei peaks finantsvara loetelus olema.
Esimese lugemise läbis 12 eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (503 OE). Koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2023. aastal. Aruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon, Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne, mille kohaselt kajastab riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Riigikontrolli hinnangul on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigieelarve täitmise aruandes tegi Riigikontroll märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit, investeeringud 22,70 miljonit ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga vara 24,07 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 85 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 18,45 miljardi euroni, mida on 1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk kasvas 1,28 miljardi euroni ehk 3,4 protsendini SKPst.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (477 OE), mis võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.
Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.
Läbirääkimistel võttis sõna Vladimir Arhipov (KE).
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (478 OE), mis võimaldab jätkata järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ning pakub koolitusi tihedas koostöös Iraagi valitsuse, rahvusliku julgeoleku nõuniku büroo ja operatsiooniga Inherent Resolve.
NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (479 OE), mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest.
Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid (EKRE) ja Peeter Tali (E200).
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (480 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Kui varem oli tegemist väljaõppemissiooniga, siis tänavu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub senisest enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (481 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ELi lõunapiiril.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ eelnõu (482 OE), mis võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ja tänavu veebruaris tegevust alustanud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Muu hulgas kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.
Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (483 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (484 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalvemissioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (485 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati tänavu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi (ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.
Kiirreageerimisväe loomine lepiti kokku NATO mullusel tippkohtumisel, et toetada uute kaitseplaanide rakendamist ning olla valmis reageerima ohtudele ja kriisidele veelgi paindlikumalt. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest. Eesti panustab järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (486 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Jätkus Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) arutelu. Eelnõuga soovitakse kehtetuks tunnistada mootorsõidukimaksu seadus, et välistada mootorsõidukimaksu jõustumine järgmise aasta alguses. Algatajate sõnul halvendaks uue maksu rakendumine Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõu arutelu jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli teisipäevasel istungil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Siim Pohlak (EKRE) ja Aivar Kokk (I).
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 28 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.
Istung lõppes kell 19.17.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
