Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja kuulas ära minister Suti aastaettekande
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust, millega tõstetakse puuetega laste vanuse ülempiiri ja edendatakse soolist tasakaalu börsifirmade juhtkondades, ning kuulas ära energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti aastaettekande.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (561 SE), millega tõstetakse puuetega lapse vanuse ülempiir 16-lt 18 aastale, mis tähendab, et puude raskusastet on võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Muudatusega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muudatusega, mille kohaselt on laps õppimiskohustuslik kuni 18-aastaseks saamiseni.
Menetluse käigus tegi sotsiaalkomisjon seadusesse muudatuse, mille kohaselt säilib 16- ja 17-aastastele erihoolekandeteenuse järjekorda panemise võimalus, et pakkuda noortele ja nende peredele suuremat kindlustunnet. Selleks jäeti eelnõust välja säte, millega sooviti tunnistada vähemalt 16-aastaste noorte järjekorda panemise võimalus kehtetuks. Muudatuse vajadusele juhtisid tähelepanu nii Eesti Puuetega Inimeste Koda kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Edaspidi võib Sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt panna erihoolekandeteenuse järjekorda vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 75 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (588 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsifirmade juhtkondades.
Seaduse kohaselt peab börsiettevõtte üldkoosolek soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on vähem esindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.
Eestis on naiste osakaal börsifirmade juhatustes olnud püsivalt üks madalamaid ELis, samas on näiteks Lätis naiste osakaal eelmise kümnendiga pea kahekordistunud. Taanis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites 40 protsenti ning Saksamaal, Rootsis ja Soomes on sama näitaja üle 33 protsendi. Eestis on naisi juhtkonna liikmete seas kümnendik.
Euroopa Komisjoni hinnangul on edukaks juhtimiseks oluline, et otsustajate ringis oleks esindatud nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. Uuringute järgi parandab suurem sooline tasakaal juhtkonnas ka majandustulemusi ja kasumlikkust.
Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro või aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12. Meetmed on ajutist laadi, kuna nii seaduse aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.
Menetluse käigus tegi rahanduskomisjon seadusesse muudatuse, millega täpsustatakse organit, kes peab seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtte juhatuses. Ettepaneku kohaselt seab selle eesmärgi üldkoosolek. Samuti täpsustati aktsionäride teavitamist soolise tasakaalu eesmärkidest ja nende saavutamise vahenditest ning sätestati, et Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave eesmärkide seadmise ja täitmise kohta aktsiaemitendi juhtorganites esimest korda 2026. aasta 30. juuniks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 47, vastu oli 21 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Energeetika- ja keskkonnaminister pidas aastaettekande
Riigikogus tegi riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ettekande energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes ütles, et puhtast energiast saab Eesti majanduse selgroog. Tema sõnul suureneb juba 2030. aastaks Eesti taastuvelektri tootmise võimekus võrreldes eelmise aastaga kahekordseks.
„Eelmisel aastal moodustas Eesti elektritoodangust kaks kolmandikku taastuvenergia. Sellest omakorda kaks kolmandikku tuli päikesest ja tuulest. Selgelt on tuuleenergial veel palju potentsiaali, mille kõrvale vajame kindlasti salvestust ja häid välisühendusi,“ ütles ta ning lisas, et 2035. aastaks peab Eestis olema piisavalt oma tootmisvõimsust ja salvestust, et tagada madal hind ja kindel varustatus.
Suti sõnul ei tähenda taastuvenergia edu aga juhitavate võimsuste kadumist. „Nii täna kui ka edaspidi peab Eestil olema lisaks välisühendustele, päikesele, tuulele ja lühi- ning pikemaajalisele salvestusele ka piisavalt oma juhitavat tootmist. Võib-olla on klišee küsida, et mis siis saab, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, aga loomulikult on sellele tegelikult vaja vastust,“ rääkis ta.
Sutt märkis, et kui praegu pakuvad tagavara peamiselt erinevad põlevkivijaamad, siis pikas perspektiivis on nende käigus hoidmine liiga kallis, rääkimata sellest, et nende eluiga pole lõputu. „Asemele tulevad gaasielektrijaamad, mille käigus hoidmine on odavam ja puhtam, eriti arvestades, et maailma mõistes on see läbi proovitud ja töökindel tehnoloogia,“ ütles ta.
Suti sõnul on üks võimalus stabiilse ja juhitava võimsuse pakkumiseks ka tuumajaam. „Tuumaenergia suunas astutud sammud ei tähenda pimesi selle suunas tormamist, vaid süvenemist ja kaalutletud otsuseid,“ toonitas ta. „Tuumaenergia sobib meile, kui ühiskondlik rahulik arutelu on peetud ning põhjalik eeltöö tagab ohutuse ja toob soodsama hinna.“
Sutt rääkis oma ettekandes ka kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamisest, Eesti õhukvaliteedi hoidmisest, uuenevast metsapoliitikast, loodushoiust, kriitilise infrastruktuuri turvalisusest ja Eesti süsinikuheite vähenemisest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Züleyxa Izmailova.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE), millega tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antaks vaid selleks õigustatud isikule.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus, mille kohaselt tagastatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe.
Politsei- ja Piirivalveamet saab eelnõuga õiguse nõuda DNA-ekspertiisi, kui inimene taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis välja antud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Lisaks loob eelnõu isikusamasuse kontrollimise võimaluse Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE), mille arutelu algas juba eilsel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli.
Eelnõuga on kavas tühistada julgeolekumaks, mis oli kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksu asemel tõstetakse eelnõu järgi alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.
Ettevõtetele hakkab seletuskirja kohaselt kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulumaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.
Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus eelnõu vastuvõtmisel ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot tänavu, 735 000 eurot järgmisel ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.
Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 36, vastu aga 47 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE), mille kohaselt taganeb Eesti halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Ottawa jalaväemiine keelustavast konventsioonist. Konventsioon jõustus 1999. aastal ja Eesti ühines sellega aastal 2004.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et pärast seda, kui Eesti üle 20 aasta tagasi Ottawa konventsiooni ratifitseeris, on Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkond märkimisväärselt halvenenud ning sõjaline oht NATO liikmesriikidele kasvanud. Samal ajal jätkab Venemaa Föderatsioon sõjalist agressiooni Ukraina vastu ning rikub rängalt oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme. Ottawa konventsiooniga ei ole Venemaa ühinenud ja kasutab jalaväevastaseid miine laialdaselt Ukraina-vastases sõjas.
Balti riikides, Poolas ja Soomes on juba alates sügisest arutatud, kas muude kaitsevõimet tugevdavate meetmete kõrval tuleks kaaluda ka jalaväemiinide uuesti kasutusele võtmist ja sellest lähtuvalt Ottawa konventsioonist väljumist, ning praeguseks on kõik viis riiki alustanud konventsioonist lahkumiseks vajalikke õiguslikke protseduure. Seletuskirja kohaselt saadavad NATO idatiival asuvad riigid sellega selge sõnumi, et on valmis ja võimelised kasutama oma territooriumi ja vabaduse kaitseks kõiki vajalikke meetmeid.
Seletuskirja kohaselt annab konventsioonist lahkumine Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ning vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada. Ottawa konventsioonist taganemine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Alar Laneman.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE), mis soodustab kestlike lennukikütuste kasutamist ärilises lennutranspordis ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, kus käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestlikule lennutranspordile.
ELi määruse eesmärk on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ühenduse lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ja ebaausaid tankimisvõtteid. Eelnõuga täpsustatakse kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse Eesti pädevateks asutusteks Keskkonnaamet ja Transpordiamet ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.
ELi määrust kohaldatakse vaid tsiviillennunduse äriliseks lennutegevuseks kasutatavate õhusõidukite tankimisele. Eestis mõjutab see enim ASi Tallinna Lennujaam, mis peab tagama kestlike lennukikütuste kättesaadavuse lennujaamas, samuti mõjutab see Tallinna lennujaama lennukikütuse tarnijaid ning Eestis tankivaid lennuettevõtjaid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas 13, selle vastu oli aga 45 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse bürokraatia vähendamiseks eelnõu (600 SE), millega soovitakse kahe aasta võrra edasi lükata kestlikkusaruannete esitamise kohustus neile ettevõtjatele, kes peaksid seda esmakordselt tegema 2026. või 2027. aastal. Samasisulise ettepaneku on algatajate sõnul teinud ka Euroopa Komisjon.
Seletuskirja kohaselt on Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid kestlikkusaruannete esitamise kohustust kritiseerinud ning teinud ettepaneku kohustuse täitmine edasi lükata. Algatajate sõnul puudutaks mahukas ja kulukas aruande esitamise kohustus umbes 350 ettevõtet.
Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Neli eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (601 OE), mille eesmärk oli saavutada kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine ELis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 19 saadikut, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (607 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada rida maksutõuse, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 44 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE), millega sooviti langetada tulumaksumäär praeguselt 22-lt 20 protsendile, et vähendada viimaste aastate hinnatõusu arvestades inimeste maksukoormust ja parandada seega nende toimetulekut.
Läbirääkimistel võttis sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 39 ja vastu 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE), millega sooviti langetada käibemaksumäär praeguselt 22-lt 20 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 37 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 22.40
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
