Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis aitab parandada Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ning seaduse, mille kohaselt tõuseb pensioni baasosa 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt 7 eurot.

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadusega (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Seadusega parandatakse Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist liikmesriikides.

Eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu raamistik, mis ühtlustab ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu toidutarneahelas. Euroopa Liidu õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed loomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted.

Muu hulgas muudetakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt mitteloomse sööda Eestisse toimetamise ametliku kontrolli tegemise korda. Imporditava mitteloomse sööda saabumisel Eestisse loobutakse sajaprotsendilisest kontrollist piiripunktis ja selle asemel keskendutakse selliste söötade kontrollile, mis võivad kujutada suuremat ohtu looma ja inimese tervisele ning keskkonnale. Oluliseks muudatuseks on söödaseaduses ka ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise põhimõtete muutmine. Kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Selline tasustamise süsteem arvestab kontrollitoimingutega seotud tegelikke kulusid ja võimaldab paindlikkust eri tüüpi ettevõtete puhul. Selle muudatuse tõttu vajab muutmist ka riigilõivuseadus.

Seaduse poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse (79 SE), mille kohaselt tõuseb pensioni baasosa 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt 7 eurot ja keskmise pensioni tõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (K), Signe Riisalo (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Seaduse poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis viis eelnõu:

Teisel lugemisel oli esmalt karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE), mis jäi arutamata teisipäevasel istungil seoses tööaja lõppemise tõttu.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku ELi finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena ELi eelarvega ja ELi struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue ELi finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo sättega ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. ELi finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis nullprotsendilise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Eelnõuga kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on nullprotsendilise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (44 SE) soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.

Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust eelnõus loetletud teenuseid osutada, vaid eelnõuga luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks. Teenuse osutamise õiguse ning registrile ligipääsu eelduseks on asjakohane koolitus, muu hulgas eesmärgiga tagada nõuetekohane ja korrektne isikutuvastus.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõuga (94 SE) täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Seoses eelnevate muudatusega tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside