Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu kaheksa seadust, nende hulgas 2023. aasta lisaeelarve, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, käibemaksu ja tulumaksu tõstva, ministeeriumide tööjaotust ümber korraldava ja sooneutraalset abielu võimaldava seaduse.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (145 SE) tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb seaduse järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse seadusega maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks seaduse kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 21 eurot 1000 liitri kohta.

Eelnõu läbis esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 230 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Istungil jätkusid neljapäevasel istungil pooleli jäänud läbirääkimised, kus võtsid sõna Jüri Ratas ja Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna, Rene Kokk, Andres Metsoja, Aivar Kokk ja Tõnis Lukas Isamaa ning Leo Kunnas ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 35 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (147 SE) kohaselt tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile.

Kui algselt soovis valitsus tunnistada majutusele kehtiva üheksaprotsendilise soodusmäära 2025. aastast kehtetuks, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatuse kohaselt tõuseb majutuse käibemaksumäär plaanitust vähem ehk üheksalt protsendilt 22 asemel 13 protsendile. Samas kasvab ajakirjandusele kehtiv käibemaksumäär, mis hakkab alates 2025. aastast olema varasema viie asemel üheksa protsenti.

Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk liikuda riigitulude laekumise suurendamise kaudu riigieelarve tasakaalu poole, samuti on eesmärk muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 240 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Kalle Grünthal, Evelin Poolamets, Alar Laneman, Henn Põlluaas, Arvo Aller, Jaak Valge, Varro Vooglaid, Mart Helme, Leo Kunnas, Ants Frosch ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aleksandr Tšaplõgin, Jaanus Karilaid, Andre Hanimägi, Jaak Aab, Tanel Kiik, Vadim Belobrovtsev ja Maria Jufereva-Skuratovski Eesti Keskerakonna, Aivar Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist ning Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 35 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega  (148 SE) kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Seaduse kohaselt kaotatakse alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Kui algse eelnõu kohaselt pidi 14-lt 22 protsendile tõusma ka krediidiasutuste avansilise makse määr, siis teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt kasvab avansilise makse määr plaanitust vähem ehk 18 protsendile.

Alates 2025. aastast kaotatakse seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse seadusega Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 377 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Siim Pohlak, Jaak Valge, Kalle Grünthal, Varro Vooglaid, Ants Frosch, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Rene Kokk, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Leo Kunnas, Arvo Aller ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jüri Ratas, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Jaak Aab ja Ester Karuse Eesti Keskerakonna ning Priit Sibul, Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder, Aivar Kokk, Riina Solman, Tõnis Lukas, Andres Metsoja ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 33 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusega (146 SE) tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumääri.

Seaduse kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23-lt 1406-le ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole. Seletuskirja kohaselt kavandatakse maksumäärade tõus viisil, et mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha hasartmängusektoris põhimõttelisi ümberkorraldusi.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 203 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas ja Priit Sibul Isamaa ning Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 22 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (207 SE) näeb ette võimaldada alates 2024. aasta 1. jaanuarist abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti võetakse seadusega vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

Abielu kõrval jääb alles võimalus sõlmida kooseluleping ning registreeritud elukaaslased saavad seaduse järgi abielule üle minna lihtsustatud korras.

Seadusega täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Seaduses tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku. Valitsus arvestas teise lugemise eel eelnõusse muudatusi tehes Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekutega, et tuua selgemalt kõigis seadustes välja põhimõte, et teine vanem ema kõrval on endiselt eelkõige isa.

Seadusega võetakse vastu muudatused, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused ei muutu, sealhulgas on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid oma registreeritud elukaaslase laps.

Eelnõu läbis esimese lugemise 22. mail ning tähtajaks esitati sellele 711 muudatusettepanekut. 15. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Rene Kokk, Ants Frosch, Mart Helme, Anti Poolamets, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Urmas Reinsalu, Andres Metsoja ja Tõnis Lukas Isamaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Jaanus Karilaid, Aleksandr Tšaplõgin Eesti Keskerakonna ning Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu 34 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (216 SE) korraldatakse Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ligipääsetavuse koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 7. juunil ning tähtajaks esitati sellele 261 muudatusettepanekut. 15. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Eesti Keskerakonna, Rene Kokk ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 23 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) sisaldab kahte liiki muudatusi. Esiteks ministeeriumide ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt alates 2023. aasta 1. juulist korraldatakse ümber Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Samuti tehakse muudatusi ministeeriumide valitsemisalades. Teiseks on valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve muudatusteks, mis esitati Rahandusministeeriumile tänavu aprillis. Valitsus tegi teise lugemise eel eelnõusse muudatused, mis on tingitud valitsemisalade eelarvete mahtude muutustest ja ministeeriumide ümberkorraldustest.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 5. juunil ning tähtajaks esitati sellele 304 muudatusettepanekut. 15. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 22 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadusega (215 SE) muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.

Seadusega suurendatakse 2024. aastast residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 1,88 protsendilt 2,5 protsendile, vähendades samal ajal muult maksustatavalt tulult, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu, eraldatavat tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendile. Tulumaks laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 26 Riigikogu liiget.

Istungil andis ametivande Riigikohtu liige Margit Vutt.

Istung lõppes teisipäeval kell 13.08.

Kell 13.40 algab uus erakorraline istungjärk, mille päevakorras on 40 Riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldus peaminister Kaja Kallasele.

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside