Ametivande andis Riigikogu asendusliige Tiit Kuusmik.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud seadus “2005. aasta lisaeelarve” (736 SE), mis on tulude mahuga 2,16 miljardit ja kulude mahuga 1,89 miljardit krooni. Kulud on ettenähtud nii pensionitõusu kindlustamiseks kui investeeringuteks tervishoidu ja haridusse. Lisaeelarve on suure valitsussektori ülejäägiga – 332,7 miljonit krooni, millest riigieelarve tulude ja kulude vahe on 269,3 miljonit krooni.

48 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud maareformi seaduse muutmise seadus (681 SE), mis on suunatud kahe peamise eesmärgi – erastamistoiminguteks tähtaegade määramise ja maa kiirema munitsipaliseerimise – saavutamisele. Likvideeritakse võimalus erastamisprotsesse tahtlikult venitada. Maa andmine omavalitsuste omandisse kiireneb, samas tagatakse ka munitsipaliseeritud maa sihtotstarbeline kasutamine.

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus (689 SE), mis viib ELi õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla loomade vedu reguleerivad sätted. Direktiiviga vastavusse viimiseks kehtestati nõue, et loomade vedamisega tegelevad isikud peavad olema veterinaar- ja toiduameti kohalikus asutuses registreeritud sõltumata veo kestusest. Registreerimine võimaldab paremini teostada järelevalvet vedamise kohta esitatavate nõuete täitmise üle. Samuti sätestati erandid, mille puhul ei kohaldata LKSis vedamise kohta sätestatud nõudeid. Rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamiseks täpsustati seaduses avatud mõisteid ja kasutatud termineid, täiendati ja sätestati nende lubatud veterinaarsete menetluste loetelu, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, täiendati põllumajandusloomade tapmise tingimustega, loomade vedamisega ja loomade avaliku näitamisega seotud sätteid ning muudeti ja sõnastati uuesti looma äravõtmise ja loomapidamise õiguse äravõtmisega seotud sätted.

43 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus “”Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010” heakskiitmine” (652 OE), mille koostamise aluseks oli Riigikogu 12. märtsi 1997 otsus, kus kiideti heaks Eesti keskkonnastrateegia ning tehti valitsusele ettepanek üldistada viie aasta möödudes keskkonnastrateegia tulemused ning vajadusel strateegiat parandada ja täiendada. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 koostamist korraldas keskkonnaministeerium. Uuendamise eesmärk on viia Eesti keskkonnastrateegia vastavusse Euroopa Liidu 6. keskkonnategevuskavaga, arvesse võeti Eesti kui liikmesriigi eripära, meie inimeste vajadusi ja Eesti majandusvõimaluste muutumist. Eesti keskkonnastrateegia määratleb käesoleval kujul Eesti keskkonnavaldkonna tegevuste eesmärgid ja eelistused. Uuendatud keskkonnastrateegia on heaks lähtetasandiks Eesti keskkonnapoliitika edasisel süstematiseerimisel, aitab hoida keskkonnakaitsealase tegevuse Eestis arusaadavana, säilitada eestimaalaste elukvaliteeti, head keskkonnaseisundit ning tagada loodusvarade säästev kasutus.

42 poolthäälega võeti vastu v alitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (707 SE). Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, keelustab diskrimineeriva maksustamise ja sätestab topeltmaksustamise kõrvaldamise kohustuse. Leping piirab riigi seaduste mõju (näiteks kohaldatakse 10% maksumäära 24% määra asemel), mis tähendab, et lepingupool loobub osast maksutulust teise lepingupoole kasuks ja vastupidi. Topeltmaksustamise vältimise lepingud aitavad soodustada rahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samuti tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist.

44 poolthäälega võeti vastu v alitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (718 SE) . Lepingu eesmärk on piirata tulu- ja varamakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.

40 poolthäälega võeti vastu v alitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus (704 SE). Lepingu eesmärk on võimaldada lepingupooltel jätkata pensionide ja hüvitiste maksmist isikutele ja nende ülalpeetavatele või nende ülalpidamisel olnud isikutele, kellel on ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt õigus hüvitisi saada nende isikute elama asumisel teise lepingupoole riiki. Kui ühe lepingupoole riigis omandatud hüvitisõiguslik periood ei ole piisav hüvitise määramiseks, võimaldab leping arvessevõetava perioodi liitmist teise lepingupoole riigis omandatud arvessevõetava perioodiga, ning piisava summaarse hüvitisõigusliku perioodi alusel hüvitis määrata. Kui mõlema lepingupoole riigis omandatud hüvitisõiguslikud perioodid kokku ei ole siiski piisavad hüvitise määramiseks, võimaldab leping arvesse võtta ka sellistes kolmandates riikides omandatud arvessevõetavaid perioode, kellega mõlemad lepingupooled on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE);

valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse, äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE);

valitsuse algatatud hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE).

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (726 SE);

valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse eelnõu (732 SE);

valitsuse algatatud “Lepingu Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu Liikmesriikide) ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vahel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga” ratifitseerimise seaduse eelnõu (733 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2004. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (727 OE).

* * *

Riigikogu kuulas ära riigikontrolör Mihkel Oviiri ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2004. aastal.

* * *

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati tagasi Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Keila-Joa kinnisvaratehingute uurimiseks” eelnõu (747 OE). Hääletustulemus: 46 poolt, 28 vastu.

Infotunnis vastas põllumajandusminister Ester Tuiksoo küsimustele ASi Werol, piimanduse ja merenduse kohta. Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas küsimusele regionaalpoliitika kohta ja justiitsminister Rein Lang vastas küsimusele 26. septembri Eesti Päevalehe artiklis “Õigustühimiku täitmisest” käsitletud probleemide kohta.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Istung lõppes kell 19.54.

Riigikogu pressitalitus