Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastus seaduse, mis koondab ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed.

Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt oli 56, vastu oli 38 Riigikogu liiget.  

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks. Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Urmas Reinsalu (I), Lauri Läänemets (SDE) ja Toomas Kivimägi (R).

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust:

Riigikogu võttis vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (212 SE). Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt oli 79 ja vastu 9 Riigikogu liiget.

Sellega nähakse ette, et kui volikogu liige töötab töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kehtiva seaduse järgi volikogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt seoses omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel töötamisega. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Seaduse muutmise ajendiks oli õiguskantsleri taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele piiravad ülemäära kandideerimisõigust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon piirangut pehmendada ja toetada volituste lõpetamise asemel volituste peatamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Paul Puustusmaa (EKRE) ja Heiki Hepner (I).

Riigikogu võttis 86 häälega vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (345 SE). Sellega ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele, mis rakendavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta, mille eesmärk on aidata kaasa heitkoguste kulutõhusat vähendamist toetavate investeeringute hoogustamisele vähemjõukates ELi riikides.

Seaduse kohaselt määratakse moderniseerimisfondi vahendite kasutuse eesmärgid ja jaotus ning vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias, et suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Moderniseerimisfondi vahendeid saab kasutada toetamaks taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise tegevuste elluviimist, samuti vähese CO2-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO2-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Energiatõhususe arendamist on võimalik toetada ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslik kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttase aastaks 2030 ning iga-aastaste heite vähendamise sihttasemete trajektoor perioodil 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites, kusjuures sihttasemed on sektorite-ülesed.

Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega kaubelda. Selle võimaldamise eeldusena sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkusid kolmapäevasele istungile täna päevakorras olnud, kuid menetlemata jäänud eelnõud. Istungi päevakorra esimene punkt on peaminister Kaja Kallasele umbusalduse avaldamine.

Istungi stenogramm
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
Tel: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside