Riigikogu võttis tänasel istungil vastu tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis tõstab hoiustajate kindlustunnet, suurendades hoiuste kaitse ulatust pankade võimaliku maksejõuetuse korral.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 72 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi neli.

Valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (119 SE) tagatakse jätkuvalt hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas ja see põhimõte ei muutu.

Uuendusena tagatakse aga isikule kinnisvara müügist saadud raha lisaks kuni 70 000 euro ulatuses kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist.

Seaduses täpsustatakse ka hoiuse mõistet, et oleks üheselt selge, millised hoiused tuleb tagada ja millised mitte. Krediidiasutuse maksejõuetuse korral lühendatakse hoiustajatele hüvitise maksmise tähtaega senisest 20 tööpäevast 7 tööpäevani. Täpsustatakse isikute ringi, kelle hoiused tuleb tagada.

Hoiuste tagamise osafondi rahastamine ehk osamakse tasumine pankade poolt pannakse sõltuvusse pankade riskisusest. Siis sätestatakse, millisel kujul ja mis vormil tuleb hoiustajatele teavet anda hoiuste tagamise kohta. Samuti reguleeritakse tagatisfondi koostööd teiste riikide hoiuste tagamise skeemidega.

Riigikogu võttis täna vastu veel valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (82 SE), mis ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Muudatus tõhustab põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustab väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 15 ja erapooletuid kaks.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse (117 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kultuuriväärtuste parema kaitse direktiiv. Muudatustega tugevdatakse liikmesriikide keskasutuste omavahelist halduskoostööd ning võetakse kasutusele siseturu teabesüsteem. Direktiiv reguleerib kultuuriväärtuse tagastamist olukorras, kus liikmesriigi territooriumilt avastatakse kultuuriväärtus, mille sinna toimetamine eeldab luba, mida ei ole aga antud. Regulatsioon on vajalik, kuna liikmesriikidest igal aastal ebaseaduslikult väljaviidavate kultuuriväärtuste hulk ulatub hinnanguliselt 40 000-ni.

Riigikogus läbis teise lugemise viis eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE). Eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk on kajastada rahvastikuregistris e-residentsuse olemasolu ja kehtivust ning täiendada vastavalt rahvastikuregistri andmekoosseisu, täpsustada rahvastikuregistrist isikule õigustatud huvi korral andmete väljastamist ning täiendada seadust isiku õigusega saada rahvastikuregistrist teavet ja andmeid tema surnud abikaasa kohta.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE). Eelnõu esimene eesmärk on tagada 1. jaanuaril 2016. aastal jõustuva broneeringuinfo regulatsiooni rakendamine. Eelnõu järgi luuakse õiguslik alus broneeringuinfo andmete töötlemiseks eraldi andmekogus. Eelnõu teine eesmärk on leevendada teenuse osutamise tingimusi piiriületuse ooteala teenuse pakkujale, tagades sellega võimalike teenusepakkujate võrdse kohtlemise. Eelnõu kolmas eesmärk on tõhustada riigipiiri valvamist laiendades riigipiiri valvamise eesmärgil politseile vajalikku takistamatult liikumise ala lisaks erateedele ka eramaadele ning laiendada piiriveekogul viibimise korda väiksematele, seni reguleerimata piiriveekogudele.

Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 30 muutmise seaduse eelnõu (148 SE). Muudatuse järgi on maksukohustuslasel õigus ettevõtluseks kasutatavalt sõidukilt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata ka juhul kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühistranspordiseaduses sätestatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses eelnõu (80 SE). Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Eelnõu tagab kannatanu õiguste parema kaitse kriminaalmenetluses, tugevdab selleks kannatanu menetluslikku seisundit ning loob selge ja üheselt mõistetava regulatsiooni kuriteost tulenevate nõuete menetlemiseks. Eesti õigusesse võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (140 SE). Eelnõu muudab kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Hariduskulude toetuse investeeringuteks ettenähtud vahendid, mis on ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse õpetajate palgakasvu. Riigieelarvest eraldatud õpetajate tööjõukulude toetust on sellest tulenevalt võimalik tõsta 1,4 protsenti. Koolipidaja saab tööjõukulu toetust ka edaspidi kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks.

Eelnõu menetluse käikust andis ülevaate kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv. Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaid, Märt Sults, Tarmo Tamm, Aadu Must, Krista Aru, Mailis Reps ja Mart Helme.

Eesti Vabaerakonna ja Eesti Keskerakonna ettepanek eelnõu teisel lugemisel katkestada ei leidnud toetust. Katkestamise poolt hääletas 33 ja vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis:

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE), millega viiakse Eesti õigusruum kooskõlla maksustamise valdkonnas toimunud rahvusvaheliste arengutega piiriülese automaatse teabevahetuse osas. Eesti toetab Euroopa Liidu eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist finantskontode maksualase teabe automaatse vahetamisega. Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta, mis vähendab võimalusi varjata oma residentsuse riigi maksuhalduri eest tulusid välisriigis asuvas finantsasutuses.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. jaanuar 2016.

Valitsuse ettepanekul arvati tänase istungi päevakorrast välja kaks esimesele lugemisele valitsuse poolt esitatud eelnõu: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE).

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201512161400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]