Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, mis aitab luua ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel.

Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul.

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega (237 SE) luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste Euroopa Liidu määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks.

Määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel ja veebisaidi autentimine. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist.

E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimene lugemise:

Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (278 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni direktiivi, et tagada kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavus Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedistandarditele.

Eelnõuga täpsustatakse, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani.

Pärast direktiivide rakendumist, peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode. Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ja kudedele ning nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.

Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Sven Sester ütles, et muudatuste eesmärk on kasutada aasta jooksul kuluprognooside muutmise tõttu vabanevad vahendid riigi pakiliste probleemide lahendamiseks. „Riigi kulud tervikuna ei kasva, kuid vabanevate vahendite arvel saame teha ka teisi kulusid,“ kinnitas Sester. Sester tõi esile, et siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri ehituskulude täpsustamisega seoses vabaneb ligikaudu 16 miljonit eurot, sest on viibinud maadeost omanike käest ja sellest tulenevalt ka muud tegevused. Vabanevate vahendite arvelt on kavas eraldada 250 000 eurot päästjate kaitseriietuse hankimiseks.

Sotsiaalministeeriumi eelarves on tema sõnul planeeritud raske ja sügava puudega lastehoiuteenuseks 430 000 eurot rohkem, kui tegelikult kulub. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves vabanes 7,5 miljonit eurot teehoiukuludeks mõeldud vahendeid, mis valitsuse ettepaneku kohaselt suunatakse Eesti Raudteele raudteetaristu jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Vabanevate vahendite kasutamiseks on valitsus teinud ministri sõnul ettepaneku eraldada 3 miljonit eurot piima- ja sealihatootjate raske majandusliku olukorra leevendamiseks. Sester selgitas, et see abi piima- ja sealihatootjatele on osa suuremast paketist, milleks on kavandatud lisaks 4,6 miljonit ka 2017. aasta riigieelarvega. Sellele lisandub Euroopa Liidu antav erakorraline abi 8 miljonit eurot. Seega saavad põllumehed erakorralist abi üle 15 miljoni euro.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on valitsus teinud ettepaneku suurendada 4 miljoni euro võrra toetusi Eesti Rahvusringhäälingule, et lõpetada rahvusringhäälingu uudistemaja ehitustööd. Lisaks on plaan suunata 700 000 eurot Rahvusringhäälingule uue liikuva ülekandejaama hankimiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on valitsus teinud ettepaneku eraldada 3,2 miljonit eurot, et teadusraamatukogud saaksid tagada ligipääsu teadusandmebaasidele 2017. aastal, makstes litsentsitasud sel aastal.

Justiitsministeeriumi valitsemisalas on ettepanek eraldada 300 000 eurot ravimite ostmiseks kinnipeetavatele. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ettepanek kokku 2 miljoni euro ulatuses Narva haigla ja Põlva haigla paremaks sidumiseks üleriigilise haiglavõrguga.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on valitsuse ettepanek täpsustada eelarvet nii, et kinnitatud hankeplaani järgi läheks majandamiskuludest 9,8 miljonit eurot kaitseotstarbelise erivarustuse ostuks.

Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse § 100 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid. Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteo korras. Eelnõuga tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteo koosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) muudab arveldamise avaliku sektoriga täielikult e-arvetel põhinevaks. Era- ja avaliku sektori vahelisel arveldamisel e-arvete kohustuslikuks muutmine tuleneb valitsuse püstitatud eesmärgist edendada reaalaja majandust. Lisaks muudetakse raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid. Eelnõuga sätestatakse kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 peab avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve. E-arve on arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks umbes 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas. E-arvetele ülemineku sujuvuse tagamiseks võimaldab riik mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetel kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks registrite ja infosüsteemide veebipõhist tarkvara aastatel 2017-2018 tasuta. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise algdokumendile, näiteks lepingutele, kviitungitele, aktidele, saatelehtedele esitatavaid nõudeid, et lihtsustada nende koostamist ning vältida mittevajalikke andmete esitamist. Algdokumendi kohustuslikeks nõueteks jääb ainult majandustehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Täiendavad nõuded jäävad kehtima üksnes raamatupidamise kohustuslaste vahel esitatavatele arvetele, näiteks kahe ettevõtja vahelisel müügiarvel.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610121400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]