Riigikogu võttis vastu erakondade rahastamist puudutava seaduse
Riigikogu võttis vastu kuus seadust
51 poolthäälega (12 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadus (656 SE), mis loob õigusliku olukorra isikutele, kes töötlevad andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil ning kellel on seetõttu õigus tugineda allikakaitsele. Seadus näeb ette kahju hüvitamise ennetava funktsiooni rakendamise. Selle kohaldamine nähakse ette üksnes mittevaralise kahju tekkimise kontekstis. Kohtule antakse õigus võtta kahju hüvitamise ennetavat funktsiooni eraldi arvesse vaid isikuõiguste rikkumise korral, mis on suunatud isiku au, nime ja kujutise ning eraelu puutumatuse vastu.
80 poolthäälega (9 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (655 SE), mis muudab erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise süsteemi ja valimiskampaania aruandluse läbipaistvamaks. Seadus kehtestab reeglid annetustele, sätestab keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, annab järelevalvepädevuse sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestab karistused seadusega kehtestatud reeglite eirajatele. Seadus täpsustab valimiliidu moodustamise põhimõtteid kohalikel valimistel ning määratleb erakondade rahastamist korraldava komisjoni staatuse ja koosseisu.
90 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud kutseseaduse muutmise seadus (842 SE), millega pikendatakse 1. septembril 2008 jõustunud kutseseaduse rakendamise tähtaegu kuni 1. jaanuarini 2014. Üleminekuaeg on osutunud liiga lühikeseks ja pole jõutud veel valida kõiki vajalikke kutset andvaid organeid ning sisse viia õppekavade riikliku tunnustamise võimalust kõikidele õppekavadele. Seadus kõrvaldab ebaselguse riiklikult tunnustatud õppekava määratlemisel. See võimaldab anda kutse andja õigused nendele õppeasutusele, milles on riiklikult tunnustatud õppekavad.
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (844 SE), mis sätestab Eesti õiguses Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaardi kasutusele võtmise kolmanda riigi kodanikele. Et elamisloakaardi kui eraldiseisva dokumendi rakendamine on Eestile kohustuslik, hakatakse hiljemalt 20. mail 2011 riigis püsivalt elavatele välismaalastele välja andma uut liiki ID-1 formaadis isikut tõendavat dokumenti. See on biomeetriliste andmetega elamisloa ja tööloa andmeid sisaldav elamisloakaart, mis on oma tehnilise kirjelduse ja vormi osas vastav Euroopa Ühenduse õigusaktidele.
87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (797 SE), mis võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestab käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra. Muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Seadusega laiendati kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Seni kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestati kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus.
88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seadus (802 SE), mis muudab maksumenetluse tõhusamaks ja vähendab halduskoormust nii maksuhalduril kui ka maksukohustuslastel. Intressisummadele kehtestati lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast. Seadust täiendati muudatustega, mis aitavad maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu. Seadusega täiendati maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osa ja täpsustati vaatluse läbiviimise võimalusi.
Riigikogu lõpetas keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE) esimese lugemise. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist. Nende eesmärk on keelustada polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamine alates 1. jaanuarist 2011. Nimetatud PCB-sid sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama hiljemalt 31. detsembriks 2010. a.
Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (816 SE).
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus