Ametivande andis Riigikogu liige Nikolai Põdramägi, kes asus asendusliikmena Riigikogu liikme kohalt tagasi astunud Aadu Musta asemele.
Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (
453 SE). Seadusmuudatuste kohaselt luuakse Riigikogu raportisüsteem ning muudetakse kohustuslikuks komisjoni seletuskirja koostamine menetluses olevate eelnõude teiseks lugemiseks. Seadusega muudetakse ka valitsusliikmete Riigikogu infotunnis osalemise korda ning fraktsioonidele antakse võimalus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval Riigikogu täiskogu töönädalal. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
72 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Eiki Nestori, Peeter Kreitzbergi, Hannes Rummi ja Kalev Kotkase algatatud
avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmise seadus (
521 SE). Seadusega muudetakse paragrahvi, mis sätestab piirangud teenistusse või liikmeks astumisel. Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet.
Ta ei või ka kolme aasta jooksul saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 5 Riigikogu liiget.
85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (
567 SE). Muudatustega pikendatakse puude raskusastme tuvastamise tähtaega ning rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega. Samuti ühtlustatakse puude raskuastme ja püsiva töövõime kaotuse tuvastamise ning rehabilitatsiooniplaani kestuse tähtajad. Seadusega pikendatakse ka terviseseisundi kirjelduse täitmise aega ning reguleeritakse psüühikahäirega inimeste erihoolekandeteenuste osutamise korda. Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punkt 2 ja § 2 punkt 2 jõustuvad üldises korras, § 3 punkt 3 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
tulumaksuseaduse muutmise seadus (
550 SE), millega piiratakse residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi. Muudatusega kaotatakse õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude tulust mahaarvamise õigus. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 11 jõustuvad 2009. aasta 1. detsembril ning neid koheldakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. augustist. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
ekspordi riikliku tagamise seadus (
565 SE). Seadus sätestab ekspordi riikliku tagamise alused ja põhimõtted Eestis ning selle eesmärk on luua ekspordi riikliku tagamise kaudu lisavõimalusi Eesti ekspordi arenguks ning kaitsta Eestis tegutsevaid ettevõtjaid eksporditehingutest tuleneva võimaliku kahju eest. Seadus sätestab võrreldes kehtiva seadusega eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab seadus olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu. Seaduse kohaselt korraldab ekspordi riiklikku tagamist konkurentsiseaduses sätestatud eriõiguse alusel riikliku eksporditagatise andja, kelleks on riigi osalusega asutatud krediidikindlustusega tegelev kindlustusandja. Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks ekspordi riikliku garanteerimise seadus. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
86 poolthäälega võeti vastu Valitsuse algatatud
raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (
517 SE). Käesoleva seadusega muudetakse raamatupidamise seadust, äriseadustikku, ametiühingute seadust, erakonnaseadust, kirikute ja koguduste seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadust, korteriühistuseadust, maaparandusseadust, mittetulundusühingute seadust, notariaadiseadust, sihtasutuste seadust, tarbijakaitseseadust ja tulundusühistuseadust. Seadus täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ning sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud
tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu (
553 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatusega soovitakse tulumaksumäära 2010. aastal fikseerida 21 %-le ja maksuvaba tulu määra fikseerida 27 000 kroonini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
604 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused puudutavad riigilõivu maksmist Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuste vaidlustamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu (
554 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu pressitalitus