Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis teisipäevasel istungil vastu 66 Riigikogu liikme esitatud avalduse, millega kutsutakse Venemaad üles vabastama ebaseaduslikult vangis hoitavat Ukraina Ülemraada liiget Nadia Savtšenkot.

Riigikogu avalduse “Ebaseaduslikult vangistatud Nadia Savtšenko vabastamise toetuseks” (195 AE) poolt hääletas 72, vastu oli 3 ning erapooletuid 1 Riigikogu liiget.

Avalduses on märgitud, et Venemaa on rikkunud ja rikub Ukraina Ülemraada liikme vangistamise ning ebaseadusliku kinnipidamisega rahvusvahelist õigust, sealhulgas Genfi 1949. aasta konventsiooni sõjavangide kohtlemise kohta ja Minski 2014. aasta 5. septembri kokkulepet, mille punkt 5 näeb ette ˮkõigi pantvangide ja ebaseaduslikult kinnipeetud isikute kohese vabastamiseˮ.

Riigikogu kutsub avalduses Vene Föderatsiooni üles Nadia Savtšenkot kohe vabastama ning üle andma Ukrainale. Riigikogu kutsub avalduses üles rakendama Savtšenko kinnivõtmise, vangistamise ja ebaseadusliku kohtumõistmise eest vastutavate Vene Föderatsiooni ametnike suhtes sissesõidukeeldu Euroopa Liitu.

Riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli Savtšenko 2014. aasta suvel Ukraina sõjaväepiloot, kes läks võitlusse oma kodumaa eest. Ta langes separatistide kätte ning viidi kott peas ja käed raudus üle piiri Venemaale. „Parlamendi avaldus on üks viis näidata, et me oleme Ukrainaga, et me soovime Nadia Savtšenko vabastamist ja tema vangistamise ja ebaseadusliku kohtupidamise eest vastutavate Venemaa ametiisikutele sanktsioonide rakendamist. Venemaa on Savtšenko kaasusega veel kord tõestanud, et ta ei järgi rahvusvahelist õigust ning teda ei saa seetõttu võtta usaldusväärse partnerina maailmas asjade korraldamisel, nii väga kui me seda teisalt ka ei sooviks,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Eerik-Niiles Kross Reformierakonna fraktsioonist, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Sven Mikser Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist toetasid avaldust.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate Riigikogu 15 avalduse kohta. Ta tõstatas küsimuse, miks ühel juhul parlament teeb avalduse, aga teistel juhtudel inimeste vabadust ja õiguste kaitset puudutavates küsimustes seda ei tee.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) kohaselt võetakse ühistranspordiseadusest välja taksojuhtide keeletaset ja selle tõendamist kohustavad sätted, kuivõrd keelenõudeid taksonduses nagu ka paljudes teistes tegevusvaldkondades reguleerib keeleseadus ja selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus. Taksojuhtide poolt keelenõuete täitmise üle teostab eelnõu seadusena jõustumise korral järelevalvet jätkuvalt Keeleinspektsioon.

Majanduskomisjoni liikme Ken-Marti Vaheri sõnul oli majanduskomisjonis arutlusel muudatusettepanekud keelenõude tähtaja pikendamise kohta. Majanduskomisjon otsustas aga jääda esimese lugemise sõnastuse juurde, millega jäetakse keelenõue ühistranspordiseadusest välja. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 tasemel tõendav dokument.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Kivimägi, Deniss Boroditš ja Urve Palo toetasid eelnõu.

Kivimägi sõnul pole taksojuhtide keeletaseme universaalne nõue otstarbekas ja on põhjendamatult koormav. „Selle alusel peaksid eesti keele oskust B1 tasemel dokumentaalselt tõendama kõik taksojuhid, sealhulgas tuhanded eesti keelt emakeelena rääkivad kaasmaalased, mis on arusaamatu, et mitte öelda solvav,” ütles Kivimägi.

Andres Herkeli hinnangul oleks eelnõu vastuvõtmine sellisel kujul lubamatu. Ta toetas majanduskomisjoni tagasi lükatud muudatusettepanekut, mille kohaselt oleks antud taksojuhtidele teeninduskaarti taotledes erandkorras õigus keeleoskust tõendav dokument esitamata jätta kuni 1. aprillini 2019.

Priit Sibula sõnul ei muudeta eelnõuga keelenõudeid, kuid Keeleinspektsioonile on vaja leida lisavahendeid, et neid nõudeid saaks ka tegelikkuses täita.

Mihhail Stalnuhhin kritiseeris oma sõnavõtus eesti keele õpikute ja sõnaraamatute kvaliteeti.

Mart Helme ühines Vabaerakonna fraktsiooni seisukohaga, et eelnõu on puudulik ja ei lahenda sellisel kujul probleemi pikaajaliselt.

Andres Ammas täpsustas, et eesti keele oskust ei pea tõendama inimesed, kes on põhi-, kesk- või kõrghariduse omandanud eesti keeles. Keeleoskuse tõendamiseks piisab koolitunnistusest.

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 12 ja vastu 57 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) täpsustab meresõiduohutuse-alaseid nõudeid. Täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt ELi vastavast direktiivist. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet. Muudatuste põhirõhk on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbiviidava juurdluse eristamiseks veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest. Eelnõu näeb ette väga raskete laevaõnnetuste puhul alati OJK ohutusjuurdluse korraldamise. Veeteede ameti juurdlus käivitub siis, kui juhtum ei kuulu ohutusjuurdluse keskusele või kui OJK-l pole otstarbekas ohutusjuurdlust läbi viia. Veeteede ametile antakse õigus põhjendatud huvi korral uurida igasuguseid väikelaevadega toimunud õnnetusi, kui see aitab vältida õnnetusi tulevikus. Eelnõu täpsustab laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku. Veeteede ameti turujärelevalve pädevust laiendatakse väikelaevadelt ka jettidele. Maanteeametilt võetakse nimetatud järelevalvepädevus ära, kuna neil puudub vastav kompetents ning praktika.

Eelnõule tehti teise lugemise käigus kaks normitehnilist muudatust.

Riigikogu lükkas tagasi ühe eelnõu:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), mis nägi ette rakendada kohalikel valmistel avatud nimekirja põhimõtet, mille kohaselt saab mandaadi see kandidaat, kelle isiklike häälte osakaal ringkonnas on kõige suurem.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul leiti põhiseaduskomisjonis, et lähtuda tuleks valimiste usaldusväärsusest, hoida olemasolevat süsteemi ning mitte seda muuta. Põhiseaduskomisjonis oli eelnõu tagasilükkamise poolt 6, vastu 1 ja erapooletuid 1.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Adams tutvustas eelnõu tagamaid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel sõna võtnud Kalev Kotkas ütles, et SDE fraktsioon toetab eelnõu tagasilükkamist.

Hääletustulemus: poolt 38, vastu 14 ja 1 erapooletu. Seega eelnõu lükati tagasi ja langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm 

Istungi fotod 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside