Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu 79 liikme esitatud Riigikogu avaldusega „Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse“ (375 AE) mõistetakse hukka Venemaa tahtlik, süsteemne ja rahvusvahelise õiguse vastane Ukraina laste küüditamine ning nõutakse laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.

Avalduses on juhitud tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Saadikute sõnul on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.

„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa ja Valgevene tahtliku, süsteemse ning rahvusvahelise õiguse vastase laste küüditamise Ukrainast ja taunib Venemaa otsust anda Ukraina lastele lihtsustatud korras kodakondsus eesmärgiga vägivaldselt muuta laste identiteet ning nad Venemaa ühiskonda assimileerida,“ seisab avalduses.

Riigikogu nõuab avalduse kohaselt Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.

Läbirääkimistel osalesid Urmas Reinsalu Isamaa, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Erik-Niiles Kross Eesti Reformierakonna fraktsioonist, Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Andrei Korobeinik Keskerakonna fraktsioonist.

Avalduse vastuvõtmise poolt oli 79 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Eelnõu järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada senisest enam internetti, ent seda jätkuvalt kontrollitud keskkonnas ja piiratud arvul lehekülgedel. Muudatuse eesmärk on, et kinnipeetavad saaks ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või jätkata haridusteed.

Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal võimaldatakse kinnipeetavatel edaspidi kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti lubatakse eelnõu järgi vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi ning seda ka videosilla teel.

Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.

Teise lugemise käigus viidi sisse õiguskomisjoni ettepanekul tehtud tehnilised täpsustused.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside