Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu (821 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 27, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus (823 SE). Töötuskindlustuse seaduses muudetakse kehtivat töötuskindlustuse korraldust. Seadusmuudatuste kohaselt hakatakse tulevikus kogutavate töötuskindlustuse vahendite arvelt rahastama ka kindlustatud isikutele pakutavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus. Selleks luuakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Tööturuteenuste ja toetuste seadusesse lisatud uute tööhõiveprogrammisätetega suurendatakse Eesti Töötukassa rolli tööhõiveprogrammi koostamise ja heakskiitmise protsessis. Muudatuse kohaselt koostab tööhõiveprogrammi Eesti Töötukassa koostöös sotsiaalministeeriumiga, ning töötukassa nõukogu poolt heakskiidetud tööhõiveprogrammi kiidab heaks valitsus. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 27 Riigikogu liiget.

                                                           

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse (822 SE). Konsolideeritud eelarve kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,6 miljardi euroni (87,7 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 5,9 miljardi euroni (92,5 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKPst ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 1,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Seaduse vastu hääletas 32 Riigikogu liiget.

 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seadus (810 SE). Seaduse eesmärk on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist, kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul, kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest. Kõikide muudatuste eesmärgiks on laiemalt tagada Eesti finantssüsteemi toimimine korrapärastel alustel ehk selle stabiilsus ning ennetada võimalike finantskriiside teket. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

67 poolthäälega (erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget) võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (653 SE). Seaduse eesmärgiks on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes tehakse praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid. Täpsustatakse meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust ja trahve seaduse rikkumise korral. Meresõiduohutuse seadusesse lisatakse uued paragrahvid, millega sätestatakse meresõiduohutuse korraldamise süsteem, reederi ning tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused, auditeerimisel avastatud mittevastavus jpm. Mitmed muudatused puudutavad lootsimist, lootsile esitatavaid nõudeid ja lootsi tegevust, aga ka laevaõnnetuste käsitlemist. Teisel lugemisel lisatud muudatus näeb ette tankerite kohustusliku eskortimise sisemeres ja sadama akvatooriumis. Samuti kehtestatakse mitmed uued riigilõivud ja ajakohastatakse uppunud vara ülestõstmist käsitlevat regulatsiooni. Seadus jõustub 2011. aasta 2. jaanuaril.

 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (824 SE). Seaduse eesmärk on viia konsulaarseadus kooskõlla 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseisutoimingute seadusega. Seadusmuudatustega antakse muuhulgas Eesti aukonsulile õigus väljastada Eesti isikutunnistusi. Kehtiva seaduse kohaselt väljastavad konsulaarametnik ja aukonsul välisriigis viibivale Eesti kodanikule Eesti kodaniku passi. Isikutunnistuse väljastamise õigus on praegu ainult konsulaarametnikul. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (809 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmisega seotud sätteid. Seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril, punktid 3 ja 5 ning § 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

 

50 poolthäälega (erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige) võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seadus (828 SE) ja (724 SE). Seaduse eesmärk on lahendada probleemid, mis tekivad kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu. Seaduses sätestatakse normid, mille alusel vähendatakse ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust; antakse võimalus hüvitada n-ö sunnitud kalapüük ettevõtjale, kelle püügivõimalused jäid täies mahus kasutamata teiste ettevõtjate ülepüügi tõttu. Riigile antakse võimalus reageerida ülepüügile adekvaatselt ja õigel ajal. Kalavaru kasutamine muutub avalikkuse jaoks läbipaistvamaks. Seadusmuudatuste kohaselt on ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi andmed avalikud. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.

 

48 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus“ (850 OE). Otsuse kohaselt võib Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisusrahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis vajadusel kasutada kaitseväe kuni 55 kaitseväelast 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini.

                         

42 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (851 OE). Otsuse kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR – Kosovo Force) koosseisus 2011. aasta 31. detsembrini.

                         

41 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ (852 OE). Otsuse kohaselt pikeneb kaitseväe kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaeg Euroopa Liidu relvajõudude (EUFOR – European Union Force) juhitaval missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas 2011. aasta 31. detsembrini.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (833 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused on seotud euro kasutusele võtmisega. Seadustes sätestatakse kindla tasumääraga notariaaltoimingud eurodes. Eelnõu teist lugemist jätkatakse.

                         

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (834 SE) teine lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsjärelevalve alase koostöö tõhustamise direktiiviga eesmärgiga suurendada finantsstabiilsust tervikuna kogu Euroopa Liidus. Parandatakse suure riskikontsentratsiooni (nt krediidiasutuste poolt väljaantud suured laenud) positsioonide juhtimist ning krediidiasutuste kapitali kvaliteeti omakapitalile ja võlakohustuste tunnustega väärtpaberitele kindlate nõuete kehtestamisega, samuti täiustatakse likviidsusriski juhtimise nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE) teine lugemine. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist. Nende eesmärk on keelustada polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamine alates 1. jaanuarist 2011. Nimetatud PCBsid sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama hiljemalt 31. detsembriks 2010. a. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                         

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) eelnõu (755 SE) teine lugemine. HKMSi uue tervikteksti vajadus on tingitud kehtiva 2000. aasta jaanuaris jõustunud HKMSi, mida on muudetud 21 korda, fragmentaarsusest ja mis ei vasta enam ka vahepeal edasi arenenud Eesti õigussüsteemi vajadustele. Ees ootavate muudatuste väga suure mahu tõttu ei tule enam kõne alla kehtiva HKMSi täiendamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendavalt tagada prokuratuuri sõltumatust ebasoovitavatest mõjutustest ning sellele vastavat aruandekohustust ja vastutust, mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele. Teist lugemist jätkatakse IX istungjärgul.

                       

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (817 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on korrastada ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusõigusega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Õiguskomisjoniettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (862 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegude alased muudatused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (858 SE) esimene lugemine. Eelnõuga kavandatakse Tartu Ülikooli seaduse muutmist Ülikooli juhtimist puudutavas osas ning täpsustatakse Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud arhiiviseaduse eelnõu (854 SE) esimene lugemine. Seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilimise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende ebaseadusliku kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, aga ka Rahvusarhiivi ja teiste avalike arhiivide tegevuse alused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

 

Istung lõppes kell 18.40

 

              

Riigikogu pressitalitus