Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu 10 seadust, nende hulgas riigi 2022. aasta lisaeelarve ning veel kolm valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust.

Riigikogu võttis vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, valitsuse ja Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) (601 SE), mille kohaselt tõuseb seksuaalse enesemääramise vanusepiir seniselt 14 aastalt 16 aastale. Muudatuse peamine eesmärk on kaitsta alaealisi täiskasvanute seksuaalse väärkohtlemise eest.

Seaduse järgi pole täisealisel lubatud vahekorda astuda noorema kui 16-aastasega. Rikkumise eest näeb seadus ette kuni viieaastase vangistuse. Alla 14-aastase lapsega vahekorda astumise eest saab seaduse järgi karistada kuni kaheksa-aastase vangistusega. Seaduses on erand lähedase vanusega noorte jaoks: lubatud on noorte omavahelised konsensuslikud seksuaalsuhted, kui täisealise ja 14–16-aastase vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat.

Samuti tõstetakse seadusega sanktsioonimääri alaealiselt seksi ostmise eest. Kui täisealine astub alla 18-aastasega suguühtesse või paneb toime muu sugulise iseloomuga teo rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest, näeb seadus ette kuni viieaastase ning alla 14-aastase kannatanu puhul kuni kaheksa-aastase vangistuse.

Peale selle tunnistatakse seadusega kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastane abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet abielu sõlmimiseks. Edaspidi saavad abielluda vaid täisealised inimesed.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (477 SE), millega ajakohastatakse lennuohutuse tagamiseks riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi Euroopa Liidu õiguses. Lennundusseaduses täpsustatakse nii maapealse teeninduse, lennutegevuse, sealhulgas mehitamata lennunduse, samuti lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja selle keele ning lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni sätteid.

Seadusega võetakse täielikult üle direktiiv, mis puudutab juurdepääsu maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ELi lennujaamades. Muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.

Samuti täiendatakse seadust peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust. Määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ja menetlused, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon ELi nõuetega vastavusse.

Seadus lihtsustab ka ELi uusi taustakontrolli nõudeid arvestades lennunduse taustakontrolli regulatsiooni.

Seaduse poolt hääletas 57 ja vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) (518 SE), millega viiakse riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et parandada tagasisaatmispoliitika tõhusust. See võimaldab liikmesriikidel senisest paremini jälgida tagasisaatmisotsuste täitmist ja kiirendada tagasisaatmismenetluse läbiviimist.

2018. aastal vastu võetud määrused käsitlevad Schengeni infosüsteemi kasutamist ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas. Määruste kohaselt peavad liikmesriigid sisestama SISi hoiatusteate iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu.

SISi kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas Schengeni alale sisenevad või siin viibivad kolmanda riigi kodanikud täidavad Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see aluseks teda riiki mitte lubada või tunnistada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks ja ta riigist välja saata.

Muudatustega viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse seadusega muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmisvaldkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (543 SE), millega muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutustele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks. Seadus võimaldab ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millega oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning kus osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita.

Lisaks konkursside regulatsioonile muudetakse seadusega paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsiooni, nähes ette võimaluse ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.

Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust.

Veel näevad muudatused ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (551 SE), millega ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ning võetakse selleks üle ELi vastavad direktiivid.

Muudatusega lisandub investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nii-öelda kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu, ilma et fondivalitseja peaks tegema siduva pakkumise. Fondi piiriülesel pakkumisel ei pea fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks esinduskontorit, või määrama kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliselt. Seadusega sätestatakse ka tingimused fondi piiriülese pakkumise lõpetamiseks, samuti nimekiri teabest, mis tuleb jaeinvestorile edastada.

Samuti muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro ning nende üle Finantsinspektsioon üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Muudatuste kohaselt võib inspektsioon keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti kui inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Ka laiendatakse inspektsiooni õigust fondivalitseja registrist kustutada.

Pensionifondidel võimaldavad muudatused investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Ka suurendatakse võimalust investeerida väärismetallidesse. Kui praegu võib väärismetallidesse investeerida kuni viis protsenti pensionifondi varadest, siis edaspidi on see piir kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest.

Muudatuste kohaselt peavad eurofondi fondivalitsejad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske ehk sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud ja keskkonnaalaseid tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Muudatustega täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate ehk pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad edaspidi määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärtpaber sobib.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 61 ja vastu 16 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (520 SE). Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla mullu 13. detsembril.

Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab jõustumisnoodi Austriale pärast ratifitseerimisseaduse jõustumist.

Seaduse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (605 SE). Teise lugemise eel viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Toetus on mõeldud leevendama esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevaid toimetulekuraskusi.

Samuti lisandub muudatusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Seega saab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit täiendatakse andmetega rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud inimese abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks. Samuti lisatakse registrisse rahvusvahelise kaitse saanud inimese või perekonna eest ühekordse üürilepingu sõlmimisega seotud kulu ja tõlketeenuse kulu katmise andmed. Muudatuse eesmärk on paremini planeerida ja korraldada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele vajalikke sotsiaalteenuseid ja neile toetuste maksmist.

Muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.

Kohalikele omavalitsustele näevad muudatused 2022. aastaks ette toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisuse, mille järgi kaetakse omavalitsuste kulud tavapärasest kiiremini. Erisus on seotud toimetulekutoetuse taotlemise prognoositava kasvuga, mis tuleneb peamiselt sellest, et suur osa ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikest võib vajada vähemalt ühe korra abi majanduslikuks toimetulekuks.

Lisaks loovad muudatused seadusliku aluse hädaolukorraga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks või sõjas haavata saanud inimeste raviks, mille kulud kaetakse lisaeelarvest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Võrklaev Reformierakonna, Siim Pohlak, Kalle Grünthal, Peeter Ernits ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (606 SE), mis alandab eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.

Algatajate sõnul on eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind tõusnud eelmise aasta aprilliga võrreldes ligi 85 protsenti. Muudatusega soovitakse hinnatõusu aeglustada ning vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandussektorile ja põlevkivikaevandustele, mille sisendkulud on rekordkõrgete kütusehindade tõttu märkimisväärselt kasvanud. Aktsiisilangetuse tulemusena väheneb eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind hinnanguliselt kuni 9,48 senti liitri kohta ehk umbes seitse protsenti.

Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes. Samuti on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada kutselisel kalapüügil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Peeter Ernits, Anti Poolamets ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Andres Metsoja, Heiki Hepner, Urmas Reinsalu, Tarmo Kruusimäe ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (607 SE), mille kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud viieprotsendiline käibemaksumäär nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge, Merry Aart, Helle-Moonika Helme, Paul Puustusmaa, Riho Breivel, Kert Kingo, Peeter Ernits ja Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tarmo Kruusimäe, Priit Sibul, Heiki Hepner ja Andres Metsoja Isamaa ning Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 58 ja selle vastu hääletas 22 Riigikogu liiget.

Samuti võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse (608 SE). Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Peeter Ernits ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder, Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe Isamaa, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Lauri Läänemets ja Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 29 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE), millega lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.

ELi tagasipöördumistunnistus antakse ELi liikmesriigi esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav, või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on ELi liikmesriigi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või ELis välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.

EL tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, mida seni on rakendatud Välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga konsulaarteenuste ja toimingute osutamise sätteid, muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis seni on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kuludega. Kaasajastatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti toimingutega seotud riigilõivude regulatsiooni ning diferentseeritakse ameti teenindustes, posti ja e-posti teel ning iseteeninduskeskkonnas tehtavate toimingute riigilõivude määrasid.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), millega muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, mis reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks, pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama vastava eksami läbinud usaldusisik. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast.

Lisaks reguleeritakse eelnõuga juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus avada pankrotimenetluse läbiviimisel kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid.

Riigikogu katkestas maaelukomisjoni ettepanekul komisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) teise lugemise. Eelnõu peamine eesmärk on minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile.

Muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide koha ja ahvena ning lisaks Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Andres Metsoja Isamaa ning Tarmo Tamm Keskerakonna fraktsioonist.

Kuus eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE), millega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi (LIS) kasutuselevõtuks. IT-arenduse eesmärk on kaasajastada seni suuresti paberipõhist laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist ning koondada senised laevade andmeid sisaldavad registrid.

Uus infosüsteem liidestatakse X-tee kaudu eri osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE), mis täpsustab vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Muudatustega saab justiitsminister rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel.

Samuti kaasajastatakse eelnõuga vangistusseaduse teenistusõiguse norme ning ühtlustatakse vangistusseaduse teenistusõiguse regulatsioon politseiteenistust reguleerivate normidega, näiteks töö- ja puhkeaja, ületunnitöö ja lisapuhkuse osas, et tagada eriteenistujate samas olukorras võrdne kohtlemine.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE), mille eesmärk on tõhustada kontrolli inimeste üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut ehk kellel pole sooritatud süüteo tõttu lubatud lastega töötada.

Eelnõu järgi tuleb lapsega töötamise lubatavust kontrollida edaspidi töölevõtmisel, aga lisaks ka kord 12 kuu jooksul. Kontrollikohustuse süstemaatiline täitmata jätmine muutub väärteo korras karistatavaks ning juriidiline isik võib kontrolli teostamata jätmise eest saada kuni 32 000 eurot trahvi. Eelnõuga saavad ka lapse seaduslikud esindajad õiguse riigilõivuvabalt päringuga kontrollida, kas näiteks lapsehoidjana tööle võetav isik võib lastega töötada.

Samuti ajakohastatakse eelnõuga loetelu süütegudest, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega, ning süütegudest, mille eest karistatud inimesed ei tohi lastega töötada. Peale selle lahendatakse eelnõuga juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata inimesele, kes ei teata kohtule oma elukohta.

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE), millega moodustatakse valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks lastekaitse nõukogust, süüteoennetuse nõukogust ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist uus ennetusnõukogu.

Ennetusnõukogu hakkab juhtima valdkonnaülest ennetust, sealhulgas kujundama eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldama ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Nõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sealhulgas andes valitsusele nende teemade kohta nõu.

Esimese lugemise läbis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE), mille kohaselt tohivad Eestis tulirelvi omada üksnes Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Kehtiva seaduse kohaselt võivad Eestis relvi omada ka teised välismaalased, kui nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti turvalisust või julgeolekut.

Eelnõu kohaselt on relva soetamise, omamise ja valdamise õigus jäänud üksnes nendele Eesti relvaloaga välismaalastele, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Samuti läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE), millega soovitakse peatada Eestis elavate Venemaa ja Valgevene kodanike relvalubade kehtivus üheks aastaks seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga.

Üks eelnõu ei leidnud toetust

Riigikogu ei võtnud täna vastu Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsust „Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine“ (549 OE), mille kohaselt oleks Riigikogu kinnitanud elektrituru reformi põhimõtted ning andnud valitsusele ülesande koostada reformi elluviimise plaan.

Eelnõuga sooviti panna elektrimüüjatele kohustus pakkuda uue universaalteenusena väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti ning Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitsev elektritootja pidanuks müüma otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks vajalikku elektrit. Hinnakujundusel pidanuks eelnõu kohaselt lähtuma elektrienergia tootmise kuludest ja kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad tulnuks kooskõlastada Konkurentsiametiga. Lisaks soovisid algatajad, et riik kompenseeriks eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud.

Läbirääkimistel osalesid Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 10 ja selle vastu oli 36 Riigikogu liiget.

Viimaseks päevakorrapunktiks oli majandus- ja taristuministri Taavi Aasa 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Riigikogule kirjaliku ettekande esitanud Aas vastas istungil Riigikogu liikmete küsimustele.

Istung lõppes kell 5.32.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]