Riigikogu võttis tänasel istungil vastu üheksa seadust ja ühe otsuse, lõpetas 18 eelnõu teise lugemise ning kuulas ära kultuuriministri ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas Eesti spordipoliitika põhialuste elluviimisest.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (523 SE), mis sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ja tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Seaduse eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Seaduses sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Uudsena on sätestatud ohtlike ainete ohjamise kord, et tagada ohtlike ainete ülevaade nende tekkekohast kuni puhastamiseni. Lisaks nähakse ette oluliselt suurem roll omavalitsustele piirkonna sademevee käitlemise planeerimiseks ja korraldamiseks. Täiendatakse ka lepingu rikkumisest tulenevaid lepingu peatamise ja lõpetamise ning teenuse hinna vaidlustamise aluseid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696 SE), mis kiirendab taastuvenergiale üleminekut, sealhulgas eemaldades elektrivõrgust fantoomliitumised ja lühendades taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega.

Majanduskomisjoni algatatud seadus loob mitmed taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused. Seletuskirja järgi puudub seni taastuvelektrit tootma hakata soovival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks ning see on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, aga broneeringutest ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Seadus lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MVA kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MVA kohta. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe, avameretuuleparkide puhul kolme ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi.

Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad tagatist tasuma ei pea. Tagatise nõuet ei rakendata ka juhul, kui taotleja tasub 70 protsenti liitumistasust või korterelamule rajatav tootmisseade ühendatakse võrguga. Regulatsiooni eesmärgi täitmises on suur roll tehnoloogia muutmise keelul sama liitumistaotluse raames, kusjuures keeluga kaasneva põhiseadusliku riive vähendamiseks rakendatakse olemasolevatele lepingutele kohanemiseks üleminekuaega ehk üleminekuperiood on mõeldud neile, kes tänaseks on nimetatud protsessiga juba alustanud ja väljaminekuid tehnoloogia muutmiseks teinud.

Samuti seadustati muudatused, mis võimaldavad taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega kohati kuni kahe-kolme aasta võrra lühendada. Lihtsamaks muutub ka mereala avalike konkursside korraldus. Ka sätestab uus seadus, et valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks vähempakkumine, et 2030. aasta taastuvelektri eesmärgi täitmiseks uue tootmisvõimsuse leidmiseks vajadusel ka avameretuuleparke kaasata. Veel leevendatakse raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudeid väiketootjatele.

Lisaks kehtestatakse elektrienergia müügist saadud tulule tulumaksuvabastus, kui elekter on toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega. Vabastus laieneb ka korteriühistutele.

Peale selle sätestab seadus võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadusesse tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis. Lisaks soovitakse muuta looduskaitseseadust, et näiteks elektrituuliku rootor võiks ulatuda senisesse ehituskeeluvööndisse.

Läbirääkimistel võttis sõna Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 62 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (699 SE), mille kohaselt hakkab alates 2024. aasta 1. juulist kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist korraldama ja rahastama Eesti Haigekassa, kellele antakse üle ka seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha.

Pärast seaduse jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat.

Seaduse poolt hääletas 49 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse (735 SE), millega kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, et ajakohastada ja korrastada tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Seaduses grupeeritakse sama eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused tööturumeetmeteks, mille loetelu on lõplik, samuti sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes, kohustustes, tööturuteenuste ja -toetuste sisus ega kättesaadavuses ei tehta.

Samuti ühendatakse seadusega praegused andmekogud – töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – üheks Töötukassa andmekoguks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.

Seaduse vastuvõtmist toetas 50 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 58 häälega vastu valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse (736 SE), mis parandab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate võimalusi pakkuda e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid, nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-IDga allkirja andmist või isiku tuvastamist.

Praegu võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta aga Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust.

Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, kehtestatakse vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Seaduse kohaselt võimaldatakse tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid, keda Eestis on praegu kaks: OÜ Guardtime ja AS SK ID Solutions.

Riigikogu võttis 48 häälega vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (745 SE), mis aitab maapõueseadust paremini rakendada ja valdkonda selgemalt reguleerida. Seadus näeb ette, et maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.

Seadusega laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel, kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.

Seadusega muudetakse kaevandatud põlevkivi koguse tagantjärele taotlemine paindlikumaks. Nimelt võimaldatakse taotleda tagantjärele kaevandatud põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba kaevandamismahu jääki. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.

Teise lugemise käigus täiendati muudatusi sättega, mille järgi on kaevandamisloa andmiseks vaja kinnistu omaniku nõusolekut, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit. Juba kehtivaid lube ja menetluses olevaid taotlusi muudatus ei puuduta. Samuti ei kohaldata sätet elamutele, mis on ehitatud pärast kaevandusloa andmist.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse (746 SE), millega luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Seadusega täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Muudatustega sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Majanduskomisjon tegi menetluse käigus muudatuse, mille kohaselt peavad rajatised olema uute nõuetega kooskõlla viidud algse kolme kuu asemel kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.

Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teevad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teha omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda rajatise nõuetele vastavuse kohta hinnangu. Seaduses nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja luba taotleda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristen Michal Reformierakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel osales läbirääkimistel Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 48 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 57 häälega vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (754 SE), mis võimaldab riigil maksta hüvitist ajateenijate eluasemelaenu intresside kulude katmiseks. Kuna eluasemelaenu puhul ei saa ajateenija võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse talle ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid. Samuti hakatakse eelnõu järgi maksma toetust enne ajateenistusse asumist omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse eest, kuna see võimaldab anda baasoskuste väljaõpet lühema aja jooksul. Ühekordse toetuse suurus on 1000 eurot.

Seaduse kohaselt lihtsustatakse ka tegevväelaste individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist. Luuakse kord, mille järgi hakkavad tegevväelased teatud rõivaelemente soetama kindlate e-poodide kaudu ja neile hakatakse maksma selle eest igal aastal kompensatsiooni. Ühtlasi täiendatakse tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt ei maksustata riidevarustuse soetamise kompensatsiooni tulumaksuga.

Peale selle ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni ja tuuakse sõjahaudasid puudutav otsustamistasand ministri tasandilt madalamale, et seaduse rakendamine oleks paindlikum ja operatiivsem. Muinsuskaitseseaduse muudatusega lisatakse seadusesse sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte.

Riigikogu võttis 57 häälega vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse (759 SE), mille eesmärk on tagada Konkurentsiametile makstava järelevalvetasu suuruse ja seega ka järelevalvetegevuse eelarve prognoositavus.

2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet kooskõlastab, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Kui praegu on järelevalvetasu arvutamise aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt, siis edaspidi võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. 2024. aastast jõustuma planeeritud muudatus mõjutab reguleeritavate sektorite ligi 200 taristuettevõtjat.

Riigikogu võttis 54 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ muutmine“ (776 OE), mis võimaldab Eestil panustada operatsiooni varem otsustatud kuni viie kaitseväelase asemel kuni 110 kaitseväelasega.

Valitsuse ettepanek on alustada kevadel Iraagi territooriumil Ameerika Ühendriikide juhitud operatsioonil panustamist vähendatud jalaväekompanii suuruse üksusega, mis täidaks baasikaitse- ja kiirreageerimisüksuse ülesandeid. Üksusele lisanduks rahvuslik toetuselement, staabiohvitserid ja -allohvitserid Ühendkuningriigi juhitud operatsiooni pataljonitasandi staabis Erbilis ning diviisitasandi staabis Bagdadis. Täiendavalt on Eesti valmis panustama erioperatsioonide üksusega.

Eesti soovib suurendada oma panust operatsiooni 2023. aasta lõpuni kuni 100 kaitseväelaseni, kuid et vajadusel piiratud mahus täiendavalt ja paindlikult panustada, näeb otsus ette mandaadi andmise kuni 110 kaitseväelasele.

Teise lugemise läbis 18 eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), mille eesmärk on ühtlustada kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandada seaduse sõnastust ja struktuuri.

Esimese lugemise eel täiendas majanduskomisjon eelnõu meresõiduohutuse seaduse muudatustega, mis on seotud Riigilaevastiku moodustamise, lootside väljaõppe ja uue Pakrineeme sadama LNG-terminali ehitusega. Muudatused võimaldavad Riigilaevastikul täita alates 1. juulist veesõidukitega seotud ülesandeid, sealhulgas alustada lootsiteenuse osutamist ning teenuste pakkumist ülikoolidele ja erasektorile. Riigilaevastik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus, mis võtab üle ASi Eesti Loots tegevuse, misjärel Eesti Loots likvideeritakse.

Eelnõuga reguleeritakse ka lootside väljaõpet ning luuakse parem õigusselgus seoses kohustusliku lootsimise piirkondadega. Muudatuste eesmärk on tagada, et vajadusel oleks LNGd tarnival laeval võimalik siseneda LNG käitlemiseks uude Pakrineeme sadamasse ja LNG-terminali. Teise lugemise eel korrastati muu hulgas lootsitasusid puudutavaid sätteid, määrati kindlaks lootsitasude määrade arvestamise üldised alused ning ka lootsitasude alam- ja ülemmäärad.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE), millega soovitakse tagada Euroopa Liidu üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse sujuv rakendamine. Eelnõuga arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja vastavale määrusele.

Kui seni on III sammas hõlmanud vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis üleeuroopalise personaalse pensionitoote lisandumisega laieneb võimalik pensioniskeemide ring. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE), millega antakse represseeritu staatus neile asumisel sündinud inimestele, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.

Eelnõu kohaselt loetakse represseerituks kõik inimesed, kes on asumisel sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Praegu on asumisel sündinutel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Edaspidi ei pea taotleja mitte naasmise põhjuseid haldusorganile selgitama ega tõendama ning piisab vaid taotluse esitamisest, kus on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ning taotleja sünniaeg ja -koht.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE), millega nimetatakse Eesti Haigekassa ümber Tervisekassaks.

Asutamise ajal oli Haigekassa põhifunktsiooniks solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele, kuid praeguseks on tulnud ülesandeid juurde ning asutus vastutab ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud teenuste eest. Asutusse on viidud näiteks nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu nimetatakse Haigekassa Tervisekassaks, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Paul Puustusmaa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), mille peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, uuendada muuseumide rahastamise aluseid ning luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.

Eelnõuga lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise aluseid ja korda – edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust välja arvatud asju üle anda. Peale kultuuripärandiasutustele võib neid edaspidi üle anda ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides. Samuti uuendatakse eelnõuga muuseumide rahastamise süsteemi.

Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Andmekogu luuakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele ning seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppimiseks peab lõpetamisest möödunud olema vähemalt 10 aastat. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda. Samuti piiratakse eelnõuga tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. Kõrgkoolid saavad õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva.

Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Samuti täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1. augustist. Kultuurikomisjon otsustas teise lugemise eel täiendada eelnõu üleminekusättega üliõpilaste jaoks, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat. Neile kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.

Eelnõu järgi võib pärast õpingute katkestamist tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Komisjon lisas eelnõusse sätte, mille järgi ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud aega päevade hulka, mille jooksul on võimalik õpingud katkestada ja uuesti tasuta õppima asuda.

Veel tegi komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi võib kõrgkool õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Muudatuse järgi peab kõrgkool õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt 10 tööpäeva.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE), millega korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus.

Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul ja leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid, arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul, aidates seega vähendada halduskoormust.

Eelnõuga nähakse ette ka võimalus viia keskkonnaloa menetlus läbi kiiremini, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtu. Selleks sätestatakse, et elutähtsa teenuse puhul edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata. Seletuskirjas öeldakse, et ebastabiilsuste tõttu energiaturul on keskkonnaloa menetluse muutmise vajadus elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks juba ilmnenud. Paljudel elektri- ja soojatootjatel on vaja riskide ennetamiseks võtta kasutusele turul saadaolevaid alternatiivseid kütuseid.

Esimese ja teise lugemise vahel täiendati muudatusettepanekutega eelnõu jahiseadust puudutavaid sätteid: ühelt poolt piiratakse pliisisaldusega laskemoona kasutamist märgaladel, teisalt hakkab seadus lubama kasutada hallhülge jahil mootorsõidukit. Samuti laiendati Keskkonnaameti õigust teha jahipidamises erisusi sigade Aafrika katku leviku tõkestamise kõrval ka teiste ulukite kaudu levivate haiguste tõkestamiseks ning tehti selgemaks põdra, punahirve, metssea ja metskitse jahiloa väljastamise korra sõnastust, kuna seaduse mõtte vastu kiputi eksima.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (738 SE), mille üks eesmärk on ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis majanduskomisjon eelnõus olnud lüngad esimese lugemise eel vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele.

Selleks, et rakendada uusi riigiabi meetmeid kalandusvaldkonnas, ajakohastatakse eelnõuga viited ka kalandusturu korraldamise seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses ning rakendatakse muudatused tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.

Eelnõu teine eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse, umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaera tõrjet, ka ilma riikliku sekkumiseta.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE), mille eesmärk on tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sealhulgas tagada õiglased maksusoodustused ja -vabastused ning soodustada kinnisvara käivet.

Maastikuobjektid muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel, mistõttu võivad katastris registreeritud andmed muutuda ebatäpseks. Katastriandmed on aluseks ka maa maksustamisele, seega on ühetaolise ja õiglase maksustamise põhimõttega vastuolus, kui maaomanik tasub maamaksu maa-ala eest, mis on looduslike muudatuste tulemusel püsivalt vee all. Neid andmeid kasutades täidetakse ka paljusid avalikke ülesandeid. Nii on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Riiklikes registrites registreeritud andmed peavad kajastama tegelikku situatsiooni looduses.

Eelnõuga kavandatakse omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Eelnõu võimaldab senisest sujuvamat ja vähem bürokraatlikku omandi kasutamist ja käsutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ning reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), millega antakse riigihalduse ministrile kohanimenõukogu arvamusele tuginedes õigus muuta Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus seda ise tegema.

Eelnõu kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister omavalitsusele nimemuutmiseks ettepaneku, kui kasutusel olev kohanimi on selgelt seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute või sündmustega või muul moel sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga. Minister saab olla omavalitsuse asemel kohanime määrajaks juhul, kui kohanimenõukogu on ministrile esitatud arvamuses leidnud, et näiteks tänav, tee või väljak on nimetatud Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi, mis tähendab, et kehtiv kohanimi on kohanimeseadusega vastuolus.

Kui omavalitsus ei ole kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest kohanime muutnud, siis määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemele uue. Enne uue nime määramist tuleb küsida ka omavalitsuse arvamust. Uue kohanime määramisega seotud muudatused aadressiandmete süsteemi infosüsteemi teeb Maa-amet ning kulud viitade või siltide soetamiseks ja paigaldamiseks hüvitatakse eelnõu järgi riigieelarvest. Praegu vajab ekspertiisi ligikaudu 15 kohanime, mille muutmisega kaasneks kulu summas kuni 30 000 eurot.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem nendele kolmandate riikide kodanikele, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Muudatuste eesmärk on hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.

Eelnõuga määratakse keskne juurdepääsupunkt ja pädevad asutused, kellel on süsteemile juurepääs, samuti reguleeritakse andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi ning reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise korda.

ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Eelnõuga määratakse asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha, ning luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu loomiseks. Esimese ja teise lugemise vahel otsustati muu hulgas täiendada migratsioonijärelevalve andmekogusse kantavate andmete loetelu ning näha ette, et Ukraina kodanike seadusliku ajutise viibimisaluse võib põhjendatud vajadusel vormistada pikaajalise viisana.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu (753 SE), mis kehtestab haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline või sõjaseisukord ja õigusemõistmine võib olla raskendatud.

Eelnõu kohaselt võivad kohtud erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuasju menetleda lihtsustatud korras. Kui asja menetlemine ei ole võimalik või see on erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu oluliselt raskendatud‎, antakse kohtutele volitus menetlus peatada. Muu hulgas lubab eelnõu erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal, samuti kaotatakse kohustus kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.

Õigusemõistmise toimimiseks võib kohtu esimees anda kohtunikule kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta juhiseid, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda, et tõhustada erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtu juhtimist. Riigikohtu üldkogu saab eelnõuga pädevuse saata erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul, kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE), millega täiendatakse seadust seoses septembris allkirjastatud Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mille eesmärk on toetada inimeste vaba liikumist Eesti ja Soome vahel ning lihtsustada rahvastiku üle arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE), mille eesmärk on võimaldada kohaldada Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahve väärteomenetluses ning muuta väärteomenetlused finantssektoris tõhusamaks.

Eelnõu järgi on võimalik edaspidi sätestada rahatrahvi määr väärteo eest eriseaduses või karistusseadustiku eriosas, võttes arvesse valdkonna eripära. Juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäär tõstetakse 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem. Samuti pikendatakse eelnõuga rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega.

Veel sätestatakse eelnõuga väärtegudele pikemad aegumistähtajad. Reeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat, ent teatud juhtudel võib ette näha kuni viieaastase aegumistähtaja. Peale selle luuakse eelnõuga võimalus kohtu määruse alusel juriidilise isiku vara arestida, et takistada süüteo toime pannud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimist juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil. Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 1. novembril.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE), mille eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada ELi õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone. Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 1. novembril.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (367 SE), mis on suunatud süüteomenetluse tõhusamaks muutmiseks. Muudatustega soovitakse muuta kriminaalmenetlus efektiivsemaks ja mahukamate kriminaalasjade menetlemine sujuvamaks ning kasutada senisest otstarbekamalt kohtute ressurssi.

Kui algselt sooviti teha kriminaalmenetluse revisjoni käigus 516 muudatust, siis teiseks lugemiseks on õiguskomisjon nende hulka oluliselt vähendanud ning jätnud eelnõusse alles vaid kõige vajalikumad kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muudatused. Kuna eelnõusse jäid vaid olulisimad süüteomenetlust puudutavad muudatused, langes ära 10 seaduse muutmise vajadus. Algselt sooviti eelnõuga muudatusi teha kokku 12 seaduses.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE), mis võimaldab üle minna täisdigitaalsele relvaloamenetlusele ning võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade register.

Eelnõu kohaselt hakatakse relvalubade ja Euroopa Liidu tulirelvapasside taotlusi ja nendega seotud dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitama registri iseteeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt. Relvaregister liidestatakse teiste loamenetluses vajalike andmekogudega ning päringud automatiseeritakse.

Registris luuakse kaupmehekeskkond, kus relvakaupmehed näevad relvalube ning saavad müüa relvi, nende olulisi osi ja laskemoona. Muudatuste jõustumisel väljastatakse load elektrooniliselt ning paberil väljastatakse üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube. Elektrooniliseks muutub ka relvaloa omaja järelevalvetoimik.

ELi õigusest tulenevalt sätestatakse relvadealase infovahetuse täpsem kord. Teiste riikidega teavet vahetavaks asutuseks määratakse Politsei- ja Piirivalveamet. ELis vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu infot tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta ja teavet selle kohta, kas riik on keeldunud inimesele relvaluba väljastamast.

Teise lugemise läbis õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (777 SE) (ühendatud eelnõud 558 SE ja 627 SE), mille järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse eelnõuga relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.

Eelnõu järgi väljastatakse Eestis relvalube edaspidi vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Eelnõu järgi kehtestatakse võimalus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Eelnõuga antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega õiguse kasutada sõjarelvi, et vajadusel ennetada või tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.

Lisaks laiendatakse eelnõuga helisummuti kasutamise võimalusi jahipidamisel. Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 15. märtsil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Üks eelnõu ei leidnud toetust

Riigikogu täiskogus ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu (751 OE), millega sooviti teha ettepanek alandada toidu käibemaksu, et muuta toit ja tarbekaubad väiksema sissetulekuga inimestele kättesaadavamaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 18 ja selle vastu oli neli Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Kultuuriminister pidas aastaettekande

Kultuuriminister Piret Hartman tegi 2023. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest.

Minister ütles Riigikogu ees, et sel aastal on palju, mille üle heameelt tunda. „Aastaid ei ole kasvanud Kultuuriministeeriumi baaseelarve sellises mahus nagu käesoleval aastal. Samuti tõusis Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk 1600 euroni. Lisaks tagasime asutuste juhtidele üle seitsme miljoni euro kõigi teiste töötajate motiveerimiseks,“ ütles ta ning tõi samuti esile, et ministeeriumi haldusalas olevate ja ministeeriumi eelarvest tegevustoetust saavate kolmanda sektori kultuuri- ja spordiorganisatsioonide riigipoolne baasrahastus kasvab ligi 13 miljonit. „See on hea algus, kuid nii-öelda pearoani on siiski veel pikk tee minna.“

Murekohtadest rääkides ütles Hartman, et praegune keeruline sotsiaal-majanduslik olukord on pannud eriliselt suurde ohtu kohaliku kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse. Ta nimetas ka loovisikute õiglase tasustamise ja sotsiaalsete garantiide loomise vajadust, kultuuri võimestamiseks annetuskultuuri arendamist ja koostööd ettevõtjatega, aga ka näiteks kultuuriloojate ja kultuuripubliku järelkasvu tagamiseks laste ja noorte huvitegevusse ja -haridusse senisest suuremat panustamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raivo Tamm Isamaa, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Heidy Purga Reformierakonna fraktsioonist.

Istung lõppes kell 19.55.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]