Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu muutis 67 poolthäälega ühistranspordiseadust ja võttis sellest välja taksojuhtide keeletaset ja selle tõendamist kohustavad sätted.

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seadus (159 SE) kustutab ühistranspordiseadusest ära taksojuhtide keeletaset ja selle tõendamist kohustavad sätted, kuivõrd keelenõudeid taksonduses nagu ka paljudes teistes tegevusvaldkondades reguleerib keeleseadus ja selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus. Taksojuhtide keelenõuete täitmise üle jätkab seaduse jõustumisel järelevalve tegemist Keeleinspektsioon. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 tasemel tõendav dokument.

Seaduse poolt hääletas 67 saadikut ja vastu oli 13. Erapooletuid ei olnud.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Viktoria Ladõnskaja, Krista Aru, Martin Helme ja Mihhail Stalnuhhin.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindanud Ladõnskaja sõnul on seadusemuudatus vajalik, et umbes 500 Ida-Virumaa taksojuhti ei ähvardaks oht jääda 1. aprillist töötuks. Ta lisas, et samal ajal on oluline keeleseaduses ja valitsuse määruses olevate keelenõuete alles jäämine. „See on geniaalne kesktee – inimesed ei kaota tööd ja keelenõue jääb,“ ütles Ladõnskaja.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Aru märkis, et pigem oleks võinud ühistranspordiseaduses muuta taksojuhtidele esitatud keelenõude tähtaega, mitte keelenõuet sootuks ühistranspordiseadusest kaotada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel rääkinud Helme ei toetanud seadusemuudatust. „Ma sean tõsiselt kahtluse alla selle, kas Narvas on üldse 500 taksojuhti,“ märkis ta. „Mulle jääb ka arusaamatuks see, miks need taksojuhid peaksid kõik päevapealt töötuks jääma, kui nad ei täida ära neid nõudeid, mis on neil kogu aeg olnud. Kui me räägime 25-aastase iseseisvusaja järel ikka veel sellest, et vaja on rohkem aega eesti keele kõige elementaarsema taseme kättesaamiseks, siis tegelikult me tunnistame, et 25 aasta jooksul ei ole peaaegu midagi tehtud. “

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Stalnuhhin kiitis seadusemuudatust. „Tänan neid, kes eelnõu algatasid ja tänan ette kõiki neid, kes toetavad selle seaduse vastuvõtmist,“ lausus Stalnuhhin. „Narvas on tõesti 500 taksojuhti ja veidi rohkemgi.“

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu (162 SE) esimese lugemise. Eelnõuga võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärk on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergiat, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused.

Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel.

Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.

Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (168 SE), mille eesmärgiks oli muuta presidendi abikaasale ette nähtud esindustasu maksmise korda ning panna esindustasu suurus sõltuvusse sellest, kui kaua on esindustasu saaja olnud presidendi ametisoleku ajal presidendi abikaasa.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme ja Jüri Adams.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 40 saadikut ja vastu oli 23. Erapooletuid ei olnud.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201603171000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside