Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis kevadistungjärgu viimasel istungil vastu kolm seadust

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (185 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 87 saadikut.

Seaduse kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seadusega täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale.

Samuti pikendatakse järjestikuste sündide perioodi, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Seadusega luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel.

Seadusega täpsustatakse ka lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. seadusega kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I) ja Helmen Kütt (SDE).

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusega (206 SE) suurendatakse töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset. Seadusega lubatakse ajutine töötamise võimalus registreeritud töötuse ajal ehk nn tööampsude tegemine.

Seaduse kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus. Töötuna arvel oleku ajal võib isik seaduse kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva aasta töötutasu alammäärast. Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40 protsenti sellest on 233 eurot.

Lisaks tööampsude lubamisele täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit. Seadusega muudetakse töötushüvitise suurust nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse kontekstis ja muudetakse ka töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.

Seadusega täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

Muutuvad ka töötushüvitiste asendusmäärad: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Seadusega muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Seadus jõustub 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Riisalo (R), Priit Sibul (I) ja Lauri Läänemets (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 saadikut.

Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse (143 SE) kohaselt on konventsiooni eesmärk kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.

Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka ELi isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut.

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside