Riigikogu võttis Kalle Grünthalilt saadikupuutumatuse
Riigikogu andis tänasel istungil õiguskantsleri ettepanekul nõusoleku võtta Riigikogu liikmelt Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus ja jätkata tema suhtes kohtumenetlust.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul oli ettepaneku aluseks riigi riigi peaprokuröri taotlus, millest nähtub, et Grünthal võib olla toime pannud karistusseadustiku § 201 lõike 2 punktis 3 sätestatud kuriteo ehk omastamise ametiisiku poolt. Tema sõnul seisnes omastamine kahtlustuse kohaselt selles, et Grünthal andis talle Riigikogu Kantselei poolt usaldatud Alexela kliendikaardi oma poja valdusesse, et poeg saaks oma äranägemise järgi kasutada isiklikuks otstarbeks vara, mis oli usaldatud Riigikogu liikmele Riigikogu liikme tööga seotud ülesannete täitmiseks.
„Kahtlustuse järgi kasutas härra Grünthali poeg kütusefirma kliendikaarti ise, tankides sellega kütust enda sõidukisse, ning andis kütusefirma kliendikaardi kasutamiseks ka oma endisele abikaasale. Lisaks nähtub kahtlustusest, et isiklikul otstarbel oma sõidukisse tankida võimaldati ka Olerexi kliendikaardiga, mille oli välja andnud Riigikogu Kantselei,“ ütles Madise, kelle sõnul oli Riigikogu liige kahtlustusest nähtuvalt teadlik, et tema poeg ja poja abikaasa ei kasutanud tangitud kütust Grünthali Riigikogu liikme tööga seotud tegevuseks.
Madise märkis, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei ilmnenud niisugust asjaolu, mis oleks lubanud riigi peaprokuröri taotluse Riigikogule edastamata jätta. „Nagu varemgi selgitatud, seadus keelab õiguskantsleril hinnata tõendeid, küsida selle järele, kas teod pandi toime või kui rasked need olid või kas isik oli süüdi. See on seaduse järgi õiguskantslerile selgelt keelatud,“ ütles ta.
Madise rõhutas, et õigust mõistab ja süü saab otsustada üksnes kohus. „Selle taotluse ja ettepaneku esitamine ega ka võimalik saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kalle Grünthal on kuriteo sooritanud. Õigust mõistab kohus ja kui süü ei leia tõendamist, siis mõistetakse inimene õigeks,“ ütles õiguskantsler.
Riigikogu liige Kalle Grünthal ütles Riigikogu ees, et ei karda kohtumenetlust, kuid leiab, et praegusel juhul peaks Riigikogu ettepaneku tagasi lükkama.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Mart Helme ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Madis Timpson Reformierakonna ja Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 58 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust.
Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (693 SE), millega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond. Maa erastamisest laekunud raha kasutamine otsustatakse edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta taasiseseisvumise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku käigus reformidega kaasnenud kulusid. Reservfondi laekub raha omandireformi käigus erastatud riigimaa eest ja seda kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise, erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Fondist on muu hulgas rahastatud ehitismälestiste hooldamist ja taastamist ning riigile loovutatud korteriomanditega seotud kulusid.
Seletuskirja kohaselt on tegevused, mille katmiseks reservfond loodi, praeguseks ammendumas ja fond on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.
Seaduse vastuvõtmist toetas 58 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse (735 SE), millega tõstetakse riigihangete vaidlustuste riigilõivumääri, et viia need vastavusse tegelike kuludega.
Seletuskirja kohaselt lahendab riigihangete korraldamisest tekkinud vaidlusi kohustusliku kohtuvälise organina riigihangete vaidlustuskomisjon, mille töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kui algselt plaaniti komisjoni tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigilõivude arvelt, siis praegu katavad need vaid poole tööjõukuludest. Vastavad riigilõivumäärad kehtivad alates 2007. aastast, mil komisjon loodi.
Seadusega tõstetakse riigihanke vaidlustamise riigilõivumäärad kahekordseks: 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb rahvusvahelisest piirmäärast allapoole, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui eeldatav maksumus on piirmäärast suurem või sellega võrdne. Seletuskirja kohaselt mõjutavad muudatused kõiki riigihangete vaidlusi, kuna vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaebamisel tuleb riigilõivu tasuda samas määras ka haldus- ja ringkonnakohtus.
Läbirääkimistel võttis sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 48 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE), millega minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.
Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis eelnõu järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Eelnõu kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus. Nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik.
Eelnõuga viiakse Eesti karistusseadustik ühtlasi vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda tema nõusolekuta. Vastavat seadusemuudatust on Eestile tungivalt soovitanud ka Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp.
Eelnõu kohaselt on muudatused kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Riisalo Reformierakonna, Riina Solman Isamaa ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi ja Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 13, vastu aga 47 Riigikogu liiget.
Täiskogu teisipäevase tööaja lõppemise tõttu lükkub homse istungi päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (731 SE) esimene lugemine.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
