68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (367 SE). Seadusega ühendatakse ülalnimetatud keskkonnaasutused üheks riigiametiks. Seadus jõustub 2009. aasta 1. veebruaril, v.a §-d 33 ja 34, mis jõustuvad üldises korras. Seaduse vastu hääletas 10 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (364 SE). Seaduse eesmärk on üleriigilise ühistranspordi tõhusam korraldamine ja riigieelarvest eraldatud vahendite efektiivsem kontroll. Sellega seoses laiendatakse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARKi) poolt teostatavate riiklike ülesannete mahtu, antakse ARKile üle riikliku järelevalve teostamise funktsioon ja kujundatakse ARK riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Ka moodustatakse ARKi juurde struktuuriüksus, mis osaleb ühistranspordialaste õigusaktide ja strateegiate väljatöötamisel ning korraldab koostöös pädevate asutustega igapäevaselt riigisisest ühistransporditeenuse osutamist (teenuse optimeerimine, koordineerimine, hankimine, rahastamine ja järelevalve). Loodav ARK struktuuriüksus hakkab esialgu tegelema eelkõige bussitranspordi küsimustega. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seadus (326 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on viia kohtute seaduses kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetus kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (325 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia seadustes kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetus kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 2001. aastal vastu soovituse, mis sisaldab muuhulgas ettepanekut Euroopa riikidele võtta keelepoliitika kujundamisel, võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel ning keeleoskuse mõõtmisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument, et tagada võõrkeele oskuse hindamisel põhimõtete ühtsus ja läbipaistvus. Nii loetakse algtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks EN raamdokumendi B1 tasemel keeleoskusega, kesktaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks B2 tasemel keeleoskusega, kõrgtaseme tunnistusega tõendatud keeleoskus vastavaks C1 tasemel keeleoskusega. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Täiskogu istungit täiendati jooksvalt 5. päevakorrapunktiga „Olemise ja jõulude võimalikkusest ilmaruumis ja Riigikogus”. Päevakorrapunkti raames esines pöördumisega Jõuluvana poole Riigikogu esimees Ene Ergma, külalisena sai sõna Jõuluvana.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside