Riigikogu toetas 59 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 2. Õiguskantsler Indrek Teder esitas riigikogule ettepaneku Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse poliitilist välireklaami keelustavate sätete põhiseaduspärasuse kohta. Õiguskantsleri analüüsi kohaselt on nimetatud seaduste mõned paragrahvid vastuolus põhiseaduse paragrahvide 57, 60 ja 156 koostoimes põhiseaduse §-ga 11 osas, milles need keelustavad täielikult aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami ning näevad ette vastutuse poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest reklaami tellijale, vahendajale, tootjale, avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale. Ettepaneku kohaselt peaks Riigikogu viima Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-d 51 ja 711, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-d 61 ja 672 ja Riigikogu valimise seaduse §-d 51 ja 732 kooskõlla põhiseadusega. Põhiseaduskomisjoni poolse ettekande tegi komisjoni esimees Väino Linde. Ettepaneku vastu hääletas 29 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega anti põhiseaduskomisjonile ülesanne algatada vastavasisuline eelnõu.  

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seadus (273 SE). Lisaeelarvega vähendatakse käesoleva aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus (219 SE). Seadusega muudetakse kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks. Selleks kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestusteta. Istungit on lubatud edasi lükata üksnes seadustikus sätestatud juhtudel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab üldmenetluses maakohtus isiku väljakutsumise. Seadus jõustub 2008. aasta 15. juulil. Seaduse § 1punktid 6 ja 3 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril, punkt 5 – 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.  

 82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (238 SE). Muudatuste eesmärgiks on täiendada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku nii, et need oleksid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud nõukogu 24. veebruari 2005. a raamotsuses rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Kriminaalmenetluse seadustikus täpsustatakse abistamise piiranguid taotlevas riigis väljamõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel. Samuti sätestatakse välisriigis mõistetud rahalise karistuse asendamine, kohtuotsuse täitmise lõpetamine ning välisriigi muu asutuse määratud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamine ja täitmine. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (239 SE). Seadusmuudatused on seotud Eesti ühinemisega Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga. OECD kandidaatriigina peab Eesti liitumiskriteeriumina saavutama täieliku vastavuse konventsiooni nõuetele. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (259 SE). Seaduse eesmärk on kõrvaldada takistused isikute vabalt liikumiselt ja tagada välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohtadel ja kutsealadel. Taotlejale annab õiguse töötada Eestis reguleeritud ametikohal tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Töötamise õiguse all mõistetakse juurdepääsu ametikohale või kutsealale, see annab võimaluse taotleda töö alustamist või jätkamist teatud eri- või kutsealal (konkureerida tööturul). See ei garanteeri, et isik ka tööle võetakse, lõplikult otsustab selle tööandja.  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. juulil, seaduse § 35 jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (260 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (2005. aasta muudatus) kohtunikule, kaitsjale väärteomenetluses ning lepingulisele esindajale tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalmenetluses kehtestatud haridusnõudeid ja viia nende sõnastus kooskõlla haridusvaldkonna terminoloogiaga. Seadus jõustub 2008. aasta 1. juulil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seadus (202 SE). Seadus sätestab kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, kaitseväe ülesehituse, kaitseväe juhtimise alused ja kaitseväe poolt jõu kasutamise alused. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. 

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus (203 SE). Eelnõu eesmärgiks on kaitseväe korralduse seadusest (KVKS) tulenevate muudatuste sisseviimine nendesse seadustesse, mille vastuvõtmine Riigikogus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Teisi seadusi muudetakse KVKS eelnõu 7. peatükis “Rakendussätted”. Seadust käsitletakse vaid seotuna KVKSiga, seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 30 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus (280 SE). Käesoleva seadusega parandatakse 2005. aastal jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse rakendamisel ilmnenud puudused ja täpsustatakse osasid õigusnorme, kuna on selgunud, et need ei vasta täielikult Euroopa Liidu õigusele. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

78 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (272 SE). Seaduse põhiülesanne on realiseerida kõrgharidust reguleerivates õigusaktides kõrgharidusstrateegiast tulenevad tegevused. Muudatused puudutavad kõrgharidusstrateegiast tuleneva eesmärgina ühisõppekavade, -kraadide ja -diplomite seadustamist, kvaliteeditagamise süsteemi ja õppe läbiviimise õiguse seadustamist. Samuti viiakse seadusesse täiendavaid praktikast tulenevad muudatused. Seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril; seaduse § 6 punkt 6 ning §-d 26 ja 76 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril; § 27 punkt 2, õ-d 29 ja 52, § 80 punktid 2 ja 4 ning §-d 81 ja 82 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril; § 49 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seadus (89 SE). Seaduses sätestatakse alkohoolse joogi jaemüügi lubamine seaduses osundatud müügikohtades alates kella 10.00-st kuni 22.00-ni. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal. Seaduse vastu hääletas 12, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (275 SE). Seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks ja maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme tagamiseks, riiklike abinõude rakendamise järelevalve alused ja ulatus ning vastutus seaduse rikkumise eest. Seadus jõustub 2008. aasta 1. augustil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (212 SE). Seaduses nähakse ette kinnisasjade vahetamist käsitleva looduskaitseseaduse paragrahvi kehtetuks tunnistamine ja vastavad üleminekusätted, mis võimaldavad kuni käesoleva seaduse jõustumiseni esitatud kinnisasja vahetamise avaldusi menetleda edasi kinnisasja omandamismenetluse raames. Lisaks sellele täpsustatakse senist omandamismenetluse regulatsiooni selliselt, et selle käigus saaks võimalikult täpselt määrata omandatava kaitsealuse kinnisasja väärtust. Seadust täiendatakse paragrahvidega, mis sätestavad nahkhiirte ja lindude märgistamise loa ning kaaviari käitluslitsentsiga seonduva. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.  

65 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (225 SE). Käesolev seadus näeb ette kuriteokaristuse süstemaatiliselt toimepandud pisivarguste eest. Oluline on, et korduvalt pisivarguseid toimepannud isiku süütegu vaadeldaks ühiskonnas kuriteona, aga mitte väärteona. Seadusmuudatused on suunatud just korduvaid pisivargusi, millest üle 70 % moodustavad  kauplusevargused, tahtlikult toimepanevate isikute käitumise mõjutamiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

69 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seadus (264 SE). Seadusmuudatused on seotud praegu kehtiva metaaniheidete maksustamisega Eestis. Kuigi Euroopa Liit vajab metaani arvestust kasvuhoonegaaside arvestuse pidamiseks, ei ole metaaniheited teistes Euroopa Liidu riikides maksustatud. Metaaniheidete maksustamisega tekib põllumajandustootmisega tegelevatel ettevõtetel maksukoormus, mis tekitab Eesti ettevõtetele konkurentsiraskusi välisturul. Tulenevalt ülalmainitud probleemist sätestatakse käesoleva seadusega metaaniheidete vabastamine saastetasu rakendamisest. Seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008.a. 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi. 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus (246 SE) ja (196 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrvaldada ravikindlustuse seaduses praktikas ilmnenud puudused, määratleda täpsemini ravi rahastamise lepingute sõlmimise protsess ja täpsustada ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse aluseks olevate meditsiiniseadmete regulatsiooni. Seadusmuudatustega tagatakse ka sarnaselt vanaduspensionäridele ka töövõimetuspensionäridele, toitjakaotuspensionäridele, rahvapensionäridele, väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saavatele isikutele hambaproteeside hüvitis. Käesoleva seaduse § 1 punktid 9-11 jõustuvad 2008. aasta 1. septembril, § 1 punkt 2jõustub 2009. aasta 1. augustil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooltuks jäänud keegi. 

70 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seadus (282 SE). Seadusega antakse investeerimisühingutele täiendav ettevalmistusaeg oma tegevuse kooskõlla viimiseks uue kapitalinõuete raamistikuga ning uute usaldusnormatiivide aruandevormide esitamiseks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.  

68 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seadus (283 SE). Audiitortegevuse seaduse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla põhiseaduse §-ga 12 ja tunnistada kehtetuks võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olev audiitorite vanusetsensuse säte. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (245 SE). Lennundusseaduse muudatused tulenevad lennuettevõtja sertifikaatide regulatsiooni täiendamise vajadusest ning Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kehtestatud valdkondlikest nõuetest. Riigilõivuseadust muudetakse tulenevalt Lennundusseaduses tehtavatest muudatustest Lennuameti toimingute eest riigilõivu võtmist reguleerivates sätetes. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.   

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside