Riigikogus toimus täna väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mille fookuses oli Venemaalt lähtuv Ukraina-vastane agressioon.

Välisminister Eva-Maria Liimets möönis, et viimaste päevade arenguid hinnates ei saa välistada juba lähiajal toimuvat rünnakut Ukraina vastu. „See nõuab ka meilt ohtudega tegelemist ning Eesti ja terve demokraatliku väärtusruumi ees seismist. Selles olukorras peab Eestil olema täielik valmisolek kriisi tagajärgedega tegelemiseks,“ ütles Liimets.

Liimetsa sõnul on Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust jõhkralt rikutud. Riigi poliitiline, majanduslik ja sõjalise jõuga survestamine on kestnud aastaid ning on praeguseks kasvanud kogu Euroopat puudutavaks vastasseisuks.

„Me toetame Ukrainat poliitiliste, majanduslike ja riigikaitseliste reformide elluviimisel mitte ainult sõnades,“ kinnitas välisminister. Ta loetles, et Eesti tarnib Ukrainale kaitserelvastust, investeerib küberturvalisusesse ja digitaalsetesse süsteemidesse, toetab Ukraina püüdlusi diplomaatiliselt, aga ka humanitaar‑ ja arenguabi koostöö suurendamise kaudu ning toetab  NATO, Euroopa Liidu, OSCE ja ÜRO laua taga poliitiliselt. „Me teeme seda kõike selleks, et Ukraina oleks vaba, suveräänne ja demokraatlik Euroopa riik,“ kinnitas Liimets.

Välisminister ütles, et Euroopas lahti rulluvas ja meid otseselt puudutavas geopoliitilises vastasseisus soovib Venemaa saavutada kolme eesmärki korraga. Esiteks peatada Ukraina demokraatia kinnistumine ja jätkuv lõimumine Euroopasse, taastada Ukraina konflikti kaudu mõjusfäärid Euroopas ja tagada, et NATO eesotsas USA‑ga loobuks sõjalisest kohalolekust sellessamas Venemaa kujuteldavas mõjusfääris. „Need soovid esitas meie naaberriigi juhtkond ultimatiivses vormis julgeolekugarantiide nõudmistena,“ märkis Liimets. Tema sõnul oleme ultimaatumile ühtse sõnumina vastanud, et Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise õigusega ei kaubelda ja mõjusfääride poliitikal ei ole praeguses Euroopas kohta.

Liimetsa sõnul ei saa Lääs ja Eesti kujunenud pingelises julgeolekupoliitilises olukorras lubada strateegilist letargiat, segadust ega võbelemist. „Peame arvestama jätkuva ja kauakestva kriisi ning ägeneva vastasseisuga, milles diplomaatia on tõsiselt võetav tänu usaldusväärsele heidutusele, mitte järeleandlikkusele,“ kõneles ta. „Ainult lääne kindlameelsus, sealhulgas ka NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamine, tõhus töö sanktsioonipaketiga ja Ukraina igakülgne abistamine aitavad edasisele eskalatsioonile piiri panna.“

Liimets kinnitas, et Atlandi-ülese koostöö ja ühtekuuluvuse tugevdamine on meie välispoliitika oluline sammas. Tema sõnul peame olema valmis selleks, et Moskva paneb ühel või teisel moel proovile NATO ühtsuse. „Seepärast töötame järjekindlalt selle nimel, et liitlaste kohalolekut Eestis suurendada ja et Balti riigid tugevdaks veelgi omavahelist kaitse‑ ja poliitilist koostööd,“ kõneles Liimets. „See kõik on eelduseks, et vastaspool ei tee valearvestust kollektiivkaitse toimimises. NATO heidutus‑ ja kaitsemeetmeid tugevdatakse vastavalt Venemaa sõjalisele positsioneerimisele ning selle hea näide on Ühendkuningriigi lisavägede saabumine Eestisse.“

Liimets rõhutas, et julgeoleku tagamine algab kodust. 2022. aastal kasvavad kaitsekulud 2,3%‑ni SKP-st ehk 748 miljoni euroni ja valitsus on otsustanud kujunenud julgeolekuolukorras laiale riigikaitsele eraldada lähiaastatel lisaks 380 miljonit eurot.

Liimets kinnitas, et Eesti nagu teisedki liitlased pooldab alati dialoogi. Tema sõnul tuleb diplomaatiale anda võimalus, sest see on julgeoleku eesliin. „Loomulikult toetame Venemaaga dialoogi pidamist kõikides selleks loodud foorumites ja formaatides, ka kahepoolselt,“ ütles ta ja lisas, et Eesti konstruktiivsus väljendub ka selles, et oleme jätkuvalt valmis piirilepinguga edasi liikuma.

Välisminister tõi veel välja, et lisaks sõjalistele ohtudele on Euroopas kasvanud ka ebakonventsionaalsed ohud. „Eesti hinnangul on Euroopa Liidul võimalus ja kohustus toetada liikmesriikide püüdlusi sõjaliste võimete arendamisel ning samuti pakkuda võimalusi kerksuse suurendamiseks hübriidohtude vastu,“ kõneles ta.

Liimets märkis, et eelmisel aastal saavutas Eesti kokkuleppe Euroopa Liidu justiitsvaldkonna digitaliseerimise arenduse e-Codexi loomiseks Eestisse, millega laiendati Tallinnas paikneva agentuuri eu‑ LISA pädevust. Samuti valiti Balti riikide piirkondliku elektrisüsteemi koordinatsioonikeskuse asukohaks Tallinn.

Eraldi tõi välisminister välja Eesti kogemuse ÜRO Julgeolekunõukogus ning rõhutas, et inimõiguste ja demokraatia edendamine maailmas on üks olulisi Eesti välispoliitika tegevusi, sest see tugevdab väärtustel põhinevat maailmakorda, millest me julgeolek otseselt sõltub.

Samuti leidsid välisministri aastakõnes märkimist kliimadiplomaatia, Eesti kasvanud aktiivsus Aasia ja Vaikse ookeani regioonis, suhted Hiinaga, välismajanduse edendamine ning majandusdiplomaatia, aga ka üleilmse eestluse tegevuskava ning konsulaarteenused.

Lõpetuseks kinnitas Liimets, et Eesti välispoliitika tegutseb väsimatult selle nimel, et tagada ja tugevdada Eesti julgeoleku‑, majandus‑ ja kodanike huvide kaitse, hoida kindlana meie julgeolek ja ühtsena lääs, mille lahutamatu osa me oleme.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis oma ettekandes Eesti julgeolekust ja meie liitlasruumi üksmeelest ning selle kaitsmine läbi Eesti välispoliitilise tegevuse. Ta kõneles pikemalt Venemaa agressiivsest välispoliitikast demokraatliku läänemaailma suhtes ning kuidas mõjutada Venemaad agressiooni lõpetama.

Mihkelson võrdles NATO laienemist ja Venemaa laienemist. „Kui esimene toimub vabatahtlikkuse alusel ja liikmete nõusolekul demokraatlike riikide kaitseks, siis teisel juhul püüab impeeriumi nostalgias autoritaarne tuumariik oma (mõju)piire laiendada brutaalse jõuga rahvusvahelist õigust rikkudes või enda tahtmise järgi seda tõlgendades,“ ütles ta.

Mihkelsoni sõnul teab Venemaa juhtkond tegelikult väga hästi, et NATO teda ei ähvarda. Nii nagu ei ähvarda Venemaa julgeolekut ega territoriaalset terviklikkust ka ükski demokraatlik naaberriik. Väliskomisjoni esimees leidis oma ettekandes, et kui Moskval on kas või vähimgi tahe kuristiku servalt tagasi astuda, siis on selleks viimane hetk. „Jõuga ähvardamisest loobumine ja Ukraina-vastase agressiooni lõpetamine loob eelduse sisuliseks dialoogiks,“ ütles ta. „Alternatiivne tee viib aga ohtliku konfrontatsiooni süvenemise ja uue raudsena tunduva eesriide langemiseni.“

Mihkelsoni sõnul tuleb Moskvale kindlas kõneviisis selgeks teha, et selline pigem vanglamaailma kuuluv väljapressimistaktika, mida Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena praegu teeb, on rahvusvahelist julgeolekut sügavalt lõhestav ja tervikuna ÜRO harta põhimõtteid õõnestav. „Mitte ühelgi riigil, sealhulgas autoritaarsel Venemaal, ei saa olla õigust hegemooniale Euroopas või vetoõigust meie julgeoleku kujundamisel,“ ütles ta. „Euroopa julgeolekuarhitektuur on ajas hästi vastu pidanud ning pole mingit sisulist põhjust seda muuta.“

Mihkelsoni sõnul omab Lääne, eriti NATO riikide ühtsus praeguses olukorras eriti suurt tähendust. Tema sõnul näitas NATO-Vene Nõukogu kohtumine, et kõik 30 liitlast on üksmeelel, kuid ühtsuse tegelik tugevusproov ilmneb tegudes – valmisolekus Venemaa agressiooni vastustada, kindlameelsuses oma liitlasi kaitsta ning toetada demokraatlikke partnereid nagu Ukraina.

Väliskomisjoni esimehe sõnul tuleb selleks, et mõjutada Venemaad oma agressiooni lõpetama, Läänel tegutseda nüüd ja kohe. Eeskätt puudutab see Mihkelsoni sõnul heidutuse kasvatamist NATO idatiival, sealhulgas Balti riikides. „Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaksid kiiremas korras süvendama NATO raames kaitsealast koostööd ning töötama sõjalist mobiilsust takistada võivate juriidiliste tõkendite eemaldamise nimel,“ kõneles Mihkelson. „Ülioluline on ka USA kaitseabi kiire kasutuselevõtt ning Balti Kaitseinitsiatiivi edasise rahastamise kasvatamine vähemalt 200 miljonile dollarile aastas.“

Ukrainale relvaabi andmine ei ole Mihkelsoni sõnul sündmuste eskaleerimine, vaid tõkendheidutuse tekitamine. Krimmi loovutamisega või Ukraina-NATO suuna blokeerimisega, nagu mõned analüütikud soovitavad, tema hinnangul sõja laienemist ära ei hoia. „Ukrainale tuleb täna näidata mitte ust, vaid teekonda, kuidas saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks,“ ütles Mihkelson. Ta oli seisukohal, et Ukraina langemine mõjutaks kogu kontinendi julgeolekut väga negatiivselt ja suunaks Venemaa edasise surve otse NATO riikide vastu.

Komisjoni esimees andis Riigikogule ka ülevaate väliskomisjoni tööst viimase aasta jooksul, mil jätkati aktiivselt järelevalvet valitsuse välispoliitilise tegevuse üle ja anti vajadusel ka suuniseid tekkinud ebakõlade korrastamiseks. Samuti on väliskomisjon olnud viimasel aastal rahvusvaheliselt aktiivne ja töötanud selle nimel, et tugevdada üksmeelt lähimate liitlaste seas ja kasvatada olukorrateadlikkust kolleegide hulgas nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides.

Lõpetuseks märkis Mihkelson, et eelolevad päevad, nädalad, kuud ja võibolla isegi aastad saavad olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale tõsiste katsumuste perioodiks. „Pole mingit alust väita, et eksistentsiaalne oht meie julgeolekule lähiajal taanduks,“ ütles Mihkelson. „Me peame olema valmis kõikideks võimalikeks arenguteks. See aga nõuab kõigilt meilt siin pühendumist kõige olulisemale – Eesti suveräänsuse ja julgeoleku tagamisele.“

Ettekannetele järgnesid küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide ning Riigikogu liikmete sõnavõtud. Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Mihhail Lotman, Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Maria Jufereva-Skuratovski, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Ruuben Kaalep, Reformierakonna fraktsiooni nimel Eerik-Niiles Kross ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Sõna võtsid veel Oudekki Loone (K), Peeter Ernits (EKRE), Siim Kallas (RE) ja Paul Puustusmaa (EKRE).

Istungi stenogramm

Istungi fotod

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
[email protected]
päringud: [email protected]