Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus täna vastu võetud seadusemuudatused vähendavad rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaaltoetusi, kaotavad riigi kohustuse hüvitada munitsipaalkorteri remondi- ja sisustamise kulusid ning kahandavad oluliselt kohutust hüvitada eluaseme üürikulu.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (81 SE) poolt hääletas 65 saadikut ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Muudatuse kohaselt toetab riik vajadusel pagulast ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisel kuni kuue toimetulekupiiri määra ulatuses perekonna kohta. Maksimaalne võimalik toetus perekonna kohta on sellisel juhul kuni 780 eurot.

Seaduse peamiseks eesmärgiks on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise nõuete kohta ning rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta. Direktiivide eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele.

Seadus näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Ken-Marti Vaher toetas seaduse vastuvõtmist. Ta rõhutas, et välismaalastel on kohustus kohaneda ja omandada eesti keel.

Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Oudekki Loone sõnul jäi fraktsioon seaduse vastuvõtmisel erapooletuks. Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Herkel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Anvelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Martin Helme ja Reformierakonna fraktsiooni kõnelenud Kalle Laanet toetasid eelnõu vastuvõtmist seadusena.

Riigikogu võttis 75 poolt- ja 8 vastuhäälega vastu veel Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse (182 SE), mille kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema valitsus. Otsuse langetamisel peab valitsus arvesse võtma Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme ei toetanud eelnõu seadusena vastuvõtmist.

Häältega 71 poolt, 5 vastu ja 2 erapooletu võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (155 SE), mis muudab võõrliike käsitlevaid sätteid. Seadusega rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist. Keskkonnaametil on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Seadus suurendab võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära kümme korda 32 000 euroni. Seadus kaotab ka tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Vana korra kohaselt muutuksid 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Muudatus lubab kaitsekordi uuendada 1. maini 2023.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõnavõtnud Külliki Kübarsepp ja Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Keit PentusRosimannus käsitlesid kaitse-eeskirjade üle vaatamise tähtaega. Pentus-Rosimannus rõhutas nende sisulise analüüsi tähtsust.

Riigikogu võttis täna vastu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” (135 OE), mis näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 62, vastu oli 8 saadikut ja erapooletuks jäi 1 saadik.

Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Seadusega tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mart Helme sõnul ei toetanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Riigikogu otsust. Ühe põhjendusena tõi ta välja, et Eesti armee ei peaks olema missiooniarmee, vaid peab olema valmis täitma oma kohuseid meie kodanike kaitsmisel.

Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Madis Milling ütles, et maksimaalselt kuni 50 meie võitlejat kusagil mujal maailmas ei ole Eestis võimaliku juhtuva kriisihetke korral Eesti riigikaitse seisukohalt relevantne jõud. Küll aga on need kuni 50 sõjaväelast missioonil tema sõnul relevantne jõud liitlaste silmis.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimese lugemise, millega võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused. Muudatusega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.

Riigikogu lõpetas ka valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimese lugemise, mis muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon.

Riigikogu kinnitas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” (166 OE). Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul tehti teise lugemise käigus eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimesega tehakse valitsusele ülesandeks analüüsida valdkonda mõjutavaid arengusuundi, sh energiaturu arengut iga viie aasta järel ning vajaduse korral täiendada arengukava rakendusplaani või esitada Riigikogule arengukava muutmise ettepanek. Teise muudatusettepaneku kohaselt tehakse valitsusele ülesandeks pöörata arengukava rakendusplaanis suuremat tähelepanu põlevkivikeemia teadus- ja arendustegevusele.

Läbirääkimistel võttis Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna Artur Talvik, kes tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Selle ettepaneku poolt oli 10 ja vastu 44 saadikut, seega ei leidnud ettepanek toetust. Riigikogu võttis otsuse vastu häältega 55 poolt, 11 vastu ja 1 erapooletu.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), millega võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille tähtaeg on 10. aprill 2016. Direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu tasandil kollektiivse esindamisega seotud organisatsioonide tegevuse aluspõhimõtteid. Samuti luuakse mehhanism EL-i üleste litsentside andmiseks muusikateoste kasutamisel ning kehtestatakse järelevalve kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle.

Eelnõu tutvustanud kultuurikomisjoni liige Heidy Purga juhtis tähelepanu, et termin “multiterritoriaalne litsentsileping” asendatakse eelnõus sõnadega “Euroopa riigi ülene litsentsileping”. Purga sõnul on nii arusaadavam, et tegemist on Euroopa Liidu riikide piires kohaldatavate lepingutega.

Kollektiivse esindamise organisatsioonid on ühingud, kes annavad oma liikmete – autorite, esitajate, tootjate – loa alusel litsentse teoste kasutamiseks erinevatele ettevõtetele nagu näiteks poodidele, kaubanduskeskustele, restoranidele, hotellidele või meediateenuste pakkujatele. Eestis on neli suuremat kollektiivse esindamise organisatsiooni: Eesti Autorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ning Eesti Audiovisuaalautorite Liit.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside