Riigikogu võttis vastu presidendi valimise korda täpsustava seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis toob varasemaks presidendikandidaatide esitamise tähtaja ning annab kandidaatidele hääletusvoorude eel võimaluse ennast tutvustada.
Riigikogu 37 liikme algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse (684 SE) eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis seadusemuudatuste järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.
Lisaks kehtestatakse seadusega kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Seaduse kohaselt esinevad kõik kandidaadid hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ando Kiviberg Eesti 200, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, vastu oli kuus ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Vastu võeti veel neli seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) (697 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi sätted. Algatuse eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek.
Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Seadus aitab täita Eesti ja ELi energia- ning kliimaeesmärke.
Menetluse käigus täiendati seadust terminiga „geotermiline energia“, mida tuleb samuti taastuvenergia eesmärke täites arvesse võtta. Lisaks jäeti välja viited veeldatud biometaanile, kuna sellega seotud regulatsiooniga tegeletakse terviklikult taastuvenergia direktiivi transpordisektoriga seotud sätete ülevõtmisel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel võttis sõna Jaak Aab.
Seaduse vastuvõtmist toetas 50 ja selle vastu hääletas 25 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse (749 SE), mille eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks. Kaasajastatakse 25 aastat kehtinud seadust, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Eestis on 212 000 geenidoonorit, mis on inimese kohta rahvastikust maailmas suurim osakaal.
Praegu ei ole geenidoonori ja andmete taotleja jaoks piisavalt selge, milliseid andmeid ja kuidas Eesti geenivaramus töödeldakse ning kuidas neid kasutada saab. Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada.
Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal täiendada terviseandmeid riigi infosüsteemidest, mis võimaldab loobuda terviseandmete topelt säilitamisest. See loob eeldused parema personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks, aidates kaasa haiguste varasemale avastamisele ja ennetamisele, terviseteadlikkuse kasvule ning riskikäitumise vähenemisele. Samuti võib see toetada täppisravi ja ravimite kõrvaltoimete vähenemist.
Seadusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 63, vastu kaheksa ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) (761 SE), millega lihtsustatakse tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused. Praegused nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Koolide ja sotsiaalteenuste, näiteks lapsehoiu, asendushoolduse ja turvakodude puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi Terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Muudatustega kaotatakse ka liiga detailirohked nõuded noortelaagritele. Praegu tuleb laagri korraldajal järgida nõudeid näiteks söögiaja kestuse osas, mille täitmist peab Terviseamet kontrollima. Seadusega kaotatakse erinõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti järelevalve vajadust.
Kohalike omavalitsuste osas vabastatakse Terviseamet topeltkontrollist. Seaduse järgi loobutakse nõudest, et Terviseametile tuleb teadmiseks esitada mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad, kuivõrd amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 49, vastu oli kaheksa ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse (778 SE), mille eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute, osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate määrustega. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab seadus rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Menetluse käigus viidi seadusesse muudatus, mille kohaselt ei pea Ravimiamet ja Transpordiamet esitama enam aruandeid Eestis turustatud ravimites sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside ja liiklusregistris arvel olevate külmikautode arvu kohta, sest need andmed on kättesaadavad avaandmetena.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE), mille eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust ning parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Sisetehingute regulatsiooni täiendava eelnõuga muudetakse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele.
Eelnõu kohaselt jõustub omavalitsuste kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et uue nõudega arvestamiseks jääks piisav aeg. Enamik omavalitsusi korraldab juba praegu hankeid ning umbes 10 omavalitsuses kasutatakse sisetehingut. Kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks.
Eelnõu on seotud eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustega, mille peamine eesmärk oli suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja, Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist. Samuti võttis sõna fraktsiooni mittekuuluv Peeter Ernits.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 18, vastu aga 43 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE), mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aastast vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.
Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.
Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.
Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.
Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Mati Raidma Reformierakonna fraktsioonist.
Istung lõppes kell 17.22
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
