Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Riigikogu võttis vastu hasartmängumaksu seaduse muudatuse ning raudteesüsteemi puudusi kõrvaldada võimaldava seaduse.
Vastu võeti Riigikogu liikme Tanel Teini algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus (793 SE), millega kõrvaldatakse seadusest tehniline viga ja tagatakse selgus, et kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksustamine toimub ühetaoliselt. Sellega jäetakse seaduse § 6 punktist 7 välja sõna „osavusmängu“, mille tulemusel hakkab kehtima 5,5-protsendiline hasartmängumaks mõlemale mänguliigile.
Rahanduskomisjon muutis esialgset jõustumise tähtaega ja nägi ette muudatuse jõustumise ajaks 1. märts 2026. Põhjendusena toodi, et hasartmängumaksu seaduse kohaselt on üldine hasartmängumaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Sellest tulenevalt on määratud ka seaduse jõustumise tähtaeg järgmise kuu algusesse, mis on kooskõlas turuosaliste ning maksuhalduri praeguse infotehnoloogiliste lahenduste ja töökorraldusega.
Seadus on seotud Riigikogus 3. detsembril vastu võetud ja 1. jaanuaril jõustunud seadusega, mille eesmärk oli hasartmängumaksu laekumiste kaudu suurendada spordi ja kultuuri rahastamist. Seaduse jõustumine 1. märtsil tagab kiire jõustamine, mis aitab taastada turuosalistele ja maksuhaldurile olukorra, et mõlemad mänguliigid kuuluvad maksustamisele ja ühesuguse maksumääraga.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik (SDE), Aivar Kokk (I), Vadim Belobrovtsev (KE) ja Kadri Tali (E200).
Seaduse poolt hääletas 52 ja vastu oli üks Riigikogu liige.
Samuti võeti vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (716 SE), mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu Raudteeameti auditis esile toodud puudused, parandada raudteeohutust ja viia seadus ELi õigusega kooskõlla.
Auditis esitatud ettepanekute alusel täiendatakse raudteeseadust, et tagada raudteesüsteemi järjepidev hindamine ning sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele nõuetele. Seadusega parandatakse raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, täpsustatakse ohutuse seire ja hindamise protseduure ning käsitletakse riskijuhtimissüsteemide rakendamist.
Menetluse käigus viis parlament eelnõusse muudatused, millega ühtlustatakse avaliku ja mitteavaliku raudtee ettevõtjatele mõeldud nõuded ning viiakse raudteeveeremi registreerimine täielikult Euroopa raudteeveeremi registrisse. Raudteerajatiste andmete pidamine viiakse muudatuste kohaselt järgmise aasta algusest raudteeliiklusregistrist üle ehitisregistrisse.
Seaduse poolt hääletas 64 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE), mille mõte on kaitsta tarbijaid ebaausate kauplemisvõtete eest, tagades selle, et toote müügiargumendina kasutatavad roheteemalised väited ka päriselt tõele vastaks. Selleks peab ettevõtja oma toodete turunduses selliste argumentide nagu näiteks „keskkonnasõbralik“, „biolagunev“ või „energiatõhus“ kasutamiseks oma väidete tõele vastavust tõestama ja eksperdi poolt sellele ka kinnituse saama. Eelnõu järgi on edaspidi keelatud ka ise väljamõeldud kestlikkusmärgised ja tarbijaid eksitavad väited toote eluea või parandatavuse kohta. Märgised peavad põhinema sertifitseerimissüsteemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Seaduse jõustudes hakkab tegema järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes on juba praegu ebaausate kauplemisvõtete kasutamise üle järelevalvet tegev asutus.
Läbirääkimistest võtsid osa Mart Maastik (I) ja Rain Epler (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 14 ja vastu 41 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (781 SE) ajakohastatakse Eesti postiturgu ja tagatakse universaalse postiteenuse jätkusuutlik osutamine arvestades nii kasutajate kui ka teenusepakkuja huve. Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid. Eelnõuga vähendatakse märkimisväärselt halduskoormust: universaalse postiteenuse osutaja vabastatakse ebamõistlikult koormavast kulude hüvitamise taotluste esitamise kohustusest ning teised operaatorid ei pea enam taotlema tegevusluba, vaid saavad edaspidi tegutseda majandustegevusteate alusel. Muudatuste tulemusena paraneb universaalse postiteenuse kuluefektiivsus ja stabiilsus, lihtsustub aruandlus- ja loamenetlus ning postiteenused muutuvad kasutajatele paindlikumalt ja paremini kättesaadavaks.
Eelnõu käsitleb ka teenuste kättetoimetamise sagedust ja vorme, võimaldades vajaduse korral paindlikkust, kuid alati lähtudes tarbijate vajadusest ja regionaalsest tasakaalust. Oluline on rõhutada, et traditsiooniline postiteenus, sealhulgas ajalehtede ja ajakirjade kojukanne viiel päeval nädalas jääb alles.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats (KE), Anti Allas (SDE), Andres Metsoja (I), põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 16, vastu 41 Riigikogu liiget ning sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (795 SE) tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Seadusemuudatus aitab ülemaailmses koostöös võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu.
Eelnõuga nähakse ette krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus. Aruandekohustuse formaat põhineb OECD riikide poolt kokku lepitud krüptovara teabe vahetamise standardil. Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Olulise muudatusena kaotatakse senine nn laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused maksu- ja tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Eelnõuga lisatakse aruandlusesse ka piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sh need, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks paremini kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega.
Pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis Eesti-Belgia parlamendirühma moodustamise koosolek, mille kokkukutsuja on Ando Kiviberg.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
