Riigikogu uuendas raamatupidamisseadust
Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis muudab nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel, kehtestades kestlikkusaruandluse kohustuse.
Vastu võeti valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (516 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv. Samuti võetakse üle direktiiv, millega muudetakse ettevõtjate suuruskriteeriume.
Seadusega muudetakse siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus sõltub ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Seaduse eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.
Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus ning koostada see vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile. Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi ehk ligikaudu 1,4 protsenti Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.
Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets (EKRE).
Lõpphääletusel oli seaduse poolt 59 ja vastu 17 Riigikogu liiget.
Rahandusministri ettekanne
Rahandusminister Jürgen Ligi esines valitsuse ülevaatega Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM). Minister tuletas meelde, et ESM sündis ülemaailmse finantskriisi tulemusena ning kriise on Ministri selgitusel on ESMi 12 tegutsemisaasta sisse mahtunud mitu, kuid praegu pole ESM-il ühtegi aktiivset abiprogrammi.
„Finantskriisi ajal ESM-ist ja ESM-i eelkäijast EFSF-ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet ESM-ile laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud,“ sõnas Ligi ja täpsustas, et Hispaania alustas laenude tagasimakseid 2022. aastal ning 2023. aastal hakkas sama tegema Kreeka. „Võin kinnitada, et eelmisel nädalal Kreeka rahandusminister kiitis neid poliitika muudatusi, mis Kreeka abilaenude tingimusena vastu võttis. Ja nüüd on Kreeka jooksev eelarve paremas seisus kui Eesti oma,“ sõnas ta.
Samuti tõi minister esile, et ESM on 12 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrged krediidireitingud, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi ulatuses. Sellest mahust on praegu vaba 417,5 miljardit eurot ehk lõviosa. Aga vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeerimispoliitika põhiselt ja reservi on kogunenud 3,3 miljardit eurot. „ESM on oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides hästi täitnud. Pelk teadmine, et ESM on olemas, on aidanud turgudel stabiilsust tagada. Kuid ajad on keerulised ja me ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESMi abi vajab,“ selgitas rahandusminister.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (546 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi õigusaktidega ja lahendatakse praktikas tekkinud probleeme. Põllumajandusettevõtjatele ja -tootjatele kehtestatakse sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhised toetused töö- ja tööhõivetingimuste täitmise ning tööandja kohustuste täitmisega. Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise turukorraldamise abinõudes, mis puudutab koolikavasid, koostis- ja kvaliteedinõudeid ning turustusstandardite rakendamist. Koolikava puhul antakse ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused. Eelnõu näeb ette ka meetmed geograafilise tähise kaitse tugevdamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller (EKRE) ja Urmas Kruuse (RE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 14 ja vastu oli 51 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Menetlusest langes välja Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu, (525 SE) mille eesmärk oli riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamine ning parlamendile riigieelarve menetlemisel suurema rolli andmine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovelanko-Kõlvart (KE), Maris Lauri (RE) ja Aivar Kokk (I).
Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 46 ja vastu oli 20 Riigikogu liiget.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
