Riigikogu tänasel istungil tutvustas maaeluminister Arvo Aller põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille eesmärk on, et Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.

Maaeluminister Arvo Aller ütles, et põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eesti elanikkonda ja territooriumi hõlmavad valdkonnad, millel oli ja on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva ajaloolises identiteedis ning inimeste heaolu ja elukeskkonna, sealhulgas Eesti maastike kujundamises.

Minister osutas, et arengukava on koostatud üle kolme aasta, see seob kokku üle 30 seni eraldi olnud arengudokumendi, selle koostamises on osalenud üle 500 oma ala asjatundja ja enam kui 150 esindusorganisatsiooni.

„PõKa 2030 koosloomes sõnastatud visioon on: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. See lõimib meie soovitud tulevikupildis kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole ilma teiseta,“ rääkis Aller. „Visiooni kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Hea maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse,“ lausus maaeluminister.

Arengukava mõõdetav üldeesmärk on ministri sõnul, et Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. „Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult,“ ütles Aller. Ta lisas, et selleks on vaja rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning tuleb rakendada uusimaid teadmustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.

Minister toonitas, et praegune kriis on taas näidanud, kui oluline strateegiline valdkond on iga riigi jaoks kodumaine põllumajandus, kalandus ja toidutööstussektor.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse tutvustas oma ettekandes arengukava arutelu maaelukomisjonis. Ta tõi välja, et arutelud arengukava üle algasid märtsis ja istungitel arutati arengukava üle valdkondade kaupa. Komisjonis kerkinud küsimustest rääkides tõstis Kruuse esile tööjõuküsimused ning finantsilise võimekuse, et püstitatud eesmärke ellu viia.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ivari Padar (SDE), Merry Aart (EKRE), Tarmo Tamm (KE), Andres Metsoja (I), Heiki Hepner (I), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Kruuse (RE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse (246 SE) eesmärk on parandada investeerimistingimusi Euroopa Liidu ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme. Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

Eesti kirjutas lepingule alla 25. juunil 2019.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 saadikut.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (200 SE) muudetakse notari ametisse saamise korda. Edaspidi tuleb notari ametikoha täitmiseks alati sooritada eksam ja enam ei saa kandideerida varem sooritatud eksami tulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 eurole.

Eelnõuga laiendatakse tingimusi, mille esinemisel võib kohtutäituri abi asendada kohtutäiturit. Ühtlasi antakse keskne roll riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) haldamisel ja arendamisel Justiitsministeeriumile – muudatuste jõustumisel kehtestab infosüsteemi põhimääruse edaspidi justiitsminister.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel.

Eelnõu eesmärk on muuta väikeettevõtetele kehtivad loomse toidu käitlemise hügieeninõuded paindlikumaks, et vähendada bürokraatiat ja soodustada ettevõtluse arengut. Eelnõu järgi asendatakse tegevusloakohustus teatamiskohustusega, mis tähendab, et edaspidi ei pea tegevusluba taotlema ettevõtted, kellelt Euroopa Liidu hügieenimäärused tegevusluba ei nõua, vaid piisab, kui nad annavad oma tegevusest teada esitades majandustegevusteate.

Eelnõu järgi muutub toidu käitlemisega alustamine lihtsamaks, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema inimese tervisele ohutu. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE).

Eelnõuga täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.

Peale selle viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).

Eelnõuga muudetakse kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemine selgemaks.  Muudatused puudutavad mitte külvamiseks, vaid muuks otstarbeks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ja kontrolli tegemine seaduses.

Eelnõuga nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist peab tuleb saada PRIA heakskiit, esitada PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja antakse PRIAle kanepiseemnete kasutamise nõuete täitmise üle kontrolli tegemise pädevus.

Praktika on näidanud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleb ELi õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks PRIA heakskiit ja kõrvaltingimus dokumentide esitamine 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus homsele

Istungi tööaja lõppemise tõttu menetletakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) homsel täiskogu istungil.

Eelnõu eesmärk on laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel, ja tõsta töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärk on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) eesmärk on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside