Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), mis korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd.

Selles sätestatakse selgelt julgeolekuasutuse õigus kasutada variandmeid või konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

Eelnõu kohaselt on julgeolekuasutusel võimalik kasutada oma ülesannete täitmisel isiku muudetud identiteeti. Samuti annavad seadusemuudatused julgeolekuasutuse juhile õiguse asutada juriidiline isik või omandada selle osalus kasutades varjatud andmeid ning julgeolekuasutusele õiguse kasutada teabe varjatud kogumiseks või teabe varjatud kogumise tagamiseks salajast koosseisulist töötajat.

Lisaks näeb eelnõu ette teabeameti nime muutmist välisluureametiks, sest see annab paremini edasi asutuse põhitöö sisu, milleks on luuramine ja luureinfo edastamine.

Eelnõu algataja esindaja siseminister Andres Anvelt ütles, et ühe olulise muudatusena kehtestab eelnõu julgeolekuasutustele kohtu luba nõudvateks toiminguteks kohtuniku loa saamise meetodid. Ta lisas, et uuenduste kohaselt võib kohtunik vältimatu vajaduse korral anda loa ükskõik millisel taasesitamist võimaldaval viisil. Teiseks tõi minister välja, et reguleeritakse senisest selgemalt teabe varjatud kogumiseks kasutatavad meetmed, sealhulgas salajasele koostööle kaasamine ja juriidilise isiku teesklemine. Kolmandaks tõi Anvelt välja, et eelnõu sätestab täpsemalt salajasele kaastööle kaasatud inimeste ja nende lähedaste õigused, sh näiteks juhul, kui nimetatud töö käigus peaks mingi õnnetus juhtuma, kaasa arvatud hüvitise maksmine töövõime kaotuse või hukkumise korral. Minister märkis, et eelnõuga ühtlustatakse ka julgeolekuasutuste järelevalvet puudutavaid nõudeid ning teabeameti nimi asendatakse välisluureameti nimetusega.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher andis ülevaate eelnõust ja komisjonis arutatust. Ta märkis, et eelkõige on olulised need muutused selleks, et paremini tagada salajasele koostööle kaasatavate inimeste õigusi. Vaher tõi välja ka komisjonis kõne all olnud seisukohad seoses teabeameti nime muutmisega.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (281 SE) rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.

Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid.

Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõuga (382 SE) esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” eelnõu (389 OE).

Riigikogu otsusega antakse nõusolek suurendada Põhjamaade Investeerimispanga (Nordic Investment Bank ehk NIB) kahele laenuinstrumendile antud Eesti riigi garantiisid, mille tulemusena muutub Eesti protsentuaalne osalus NIBile antud garantiides võrdseks Eesti osalusega NIBi aktsiakapitalis.

NIBil on kaks spetsiaalset laenuinstrumenti PIL (Project Investment Loan Facility) ja MIL (Environmental Investment Loan Facility), mille raames antud laene kohustuvad liikmesriigid garanteerima. Riigikogu otsuse kohaselt nõustub Eesti riigi garantii suurendamisega Põhjamaade Investeerimispanga poolt antavatele projektipõhistele investeeringulaenudele ja projektipõhistele investeeringutagatistele (PIL) 13,1 miljonilt eurolt 16,4 miljoni euroni ning keskkonnainvesteeringulaenudele ja keskkonnainvesteeringulaenude tagatistele (MIL) 2, 1 miljonilt eurolt 2,7 miljoni euroni. NIB sõlmib riikidega pärast garantiikohustuste korrigeerimist uued garantiilepingud.

Otsuse tulemusena suureneb Eesti potentsiaalne kohustus NIBi ees tagada PIL ja MIL laene ning nende tagatisi. Panga ajaloos on 40 aasta jooksul liikmesriikide garantii sissenõudmine toimunud ühe projekti puhul ning garantii realiseerumist loetakse vähetõenäoliseks.

NIB maksab liikmesriikidele dividende sissemakstud kapitali osaluse järgi. 2015. aasta kasumist, mis oli umbes 215,4 miljonit eurot, maksti dividendideks 55 miljonit eurot, millest Eesti osa on olnud ligi 401 tuhat eurot. Uue osaluse järgi oleks Eesti saadav dividendide summa ligi 495 tuhat eurot.

NIBi eesmärk on anda pikaajalisi laene investeerimisprojektidele, et viia ellu keskkonnasõbralikke ning Põhja- ja Baltimaade konkurentsivõimet tugevdavaid projekte. Laene antakse nii era- kui avalikule sektorile Põhjamaades ja ka mujal, kokku ligi 40 riigis. Peamised tegutsemisvaldkonnad: energeetika, keskkond, transport, logistika, kommunikatsioon ja innovatsioon.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu arutelu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir. Seni ei ole Eestis sotsiaalmaksu piirmäära kehtestatud. Tegemist on uue nähtusega Eesti maksupoliitikas. Eelnõuga soovitakse soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, et aidata Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus säilib kuni 4-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni, mille määra kehtestab iga-aastaselt valitsus oma määrusega vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud statistilistele andmetele. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta II kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu ülempiir 3 432 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Eelnõu arutelu jäi pooleli Riigikogu tööaja lõppemise tõttu, selle menetlust jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Riigikogu istungi alguses andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201703071000

Fotod https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/XIII+Riigikogu/XIII+Riigikogu+taiskogu/07032017/

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside