Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu toetas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepanekut viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et põhiseadusega tuleb kooskõlla viia sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei luba üldhooldekodu elanikul saada riigi tuge talle vajaliku abivahendi ostmiseks. Madise selgitas, et probleem on konkreetsemalt põhiseaduse §-ga 12, mis kõneleb võrdse kohtlemise nõudest ja §-ga 28 lõige 4, mille kohaselt puuetega inimesed peaksid olema riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all.

Madise selgitas, et probleem seisneb selles, et kui abivajav inimene elab oma kodus ja katab ise või lähedaste abiga kodus elamiseks vajalikud kulutused, siis saab ta näiteks juhul, kui ta on pime, vajaliku Daisy-pleieri riigi toega. „Kui ta aga on läinud üldhooldekodusse ja kohatasu kaudu katab seal elamisega seotud kulud, siis ta seesugust abi ei saa. Ühtegi mõistlikku põhjust niisuguseks üldhooldekodu elanike halvemaks kohtlemiseks ei ole,“ ütles õiguskantsler.

Madise sõnul on teiselt poolt väidetud, et hooldekodus peaksid olemas olema kõik seesugused abivahendid nagu ratastoolid, rulaatorid, Daisy-pleierid, tugipadjad ja palju muud. „Paraku faktiliselt see niimoodi ei ole ega saagi olla, sellepärast et üldhooldekodud tegutsevad enamasti eraõiguslikus vormis ja neid majandatakse kohatasudest,“ märkis õiguskantsler. Madise tõi välja, et need kodud on eraõiguslikud ja ikkagi tuleb see kinni maksta, kas kõikidel elanikel solidaarselt – sõltumata sellest, kas nad ise neid abivahendeid vajavad – või nendel, kellel seda abivahendit tarvis on. „Järelikult, ka seesuguse muudatuse korral koheldaks üldhooldekodu elanikku kodus elavast samasugusest abivajajast oluliselt halvemini,“ selgitas Madise.

Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arutelust ja ütles, et komisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tegi ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest ja tõi välja, et ka sotsiaalkomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 78 saadikut.

Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Riigikogu võttis vastu kolm otsust:

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamine” (529 OE) näeb ette nimetada Mart Helme asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Lauri Luik.

Otsus esitati tulenevalt Mart Helme kirjast, milles ta avaldab soovi astuda tagasi nõukogu liikme kohalt. Hasartmängumaksu seaduse järgi moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Otsuse poolt hääletas 63 saadikut.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” muutmine” (531 OE) näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Ivari Padari asemele senine asendusliige Tanel Talve. Komisjoni asendusliikmeks nimetada Tanel Talve asemele Liisa Oviir.

Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 4.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” ” muutmine (530 OE) näeb ette nimetada Jürgen Ligi asemele erikomisjoni liikmeks Aivar Sõerd. Komisjoni liikmeks Tanel Talve asemel nimetada Inara Luigas.

Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.

Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Reeglina on selleks hetk, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on täiendada HMS § 31 lg 1 punkti 2 (reguleerib dokumendi avaldamist ajalehes), lisades sättesse tingimus, et dokumendi avaldamine ajalehes oleks võimalik ka siis, kui füüsilise isiku elektronposti aadress on küll teada, kuid ta ei kinnita sellel elektronposti aadressil edastatud dokumendi kättesaamist.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (504 SE) soovitakse tagada laiem sõnavabadus ning tunnistada kehtetuks poliitilise välireklaami absoluutkeeld. Eelnõu näeb ette tühistada kogu aktiivse agitatsiooni ajal kehtinud poliitilise välireklaami keeld ja piirata see keeld ainult ühe valimispäevaga. Samuti nähakse ette täpsustada poliitilisele välireklaamile esitatavaid reegleid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201711141000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside