Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja riigilõivuseaduse põhiseadusega kooskõlla viimise kohta tegid ettekande õiguskantsler Ülle Madise, põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet ja rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Riigikogu toetas Õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla seaduse sätted, mis ei võimalda inimesel tasuda riigilõivu ega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kui pank on takistanud seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega tema pangakonto kasutamist.

Madise sõnul on selliseid kaebusi erinevates variatsioonides terve hulk. „Kohtusse pöördumine ja üleüldse oma elu mõistliku ühiskonnaliikmena elamine on põhiõigus,“ toonitas Madise. Ta lisas, et nimetatud ettepaneku objektiks olevate seaduste koostoimes on tekkinud olukord, kus inimesel need võimalused kaovad, kaasa arvatud kohtusse pöördumise võimalus, kui ta ei kasuta variisikuid, varikontosid, mis kõik, nagu me teame, on samuti keelatud. „Pankadest võib samuti aru saada, sest rahapesu kahtlused ja vajadus tõkestada terrorismi ongi tõsised riiklikud eesmärgid. Ja pangad alluvad väga rangele finantsjärelevalvele, Eestis eriti,“ nentis Madise.

Õiguskantsler pakkus välja lahendused, mida on üldjoones kahte liiki. „Üks on soodustada ja laiendada sularahakäivet. Teine võimalus, mida meie ametkond väga paluks tõsiselt kaaluda, on see, et luuakse niisugune regulatsioon, et igal inimesel – isegi siis, kui ta rahapesus on süüdi mõistetud ja viibib vabaduses, isegi siis, aga enamust neist inimestest, kes on hädas, ei ole mitte milleski süüdi mõistetud – on võimalik siiski omada ühte pangakontot, kus liikumine on selgelt kontrollitud,“ põhjendas Madise. Tema hinnangul on niisugune süsteem täiesti võimalik luua ja selle tagajärjeks ei ole ei dollarimaksete lakkamine, vastuolu Euroopa Liidu õigusega ega ka mitte miski muu. „Aga seaduse norme, kui Riigikogu otsustab seda teed minna, on ikkagi vaja,“ ütles Madise.

Laanet andis ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust, kus leiti, et õiguskantsleri ettepanek on põhjendatud ning Riigikogu peaks viima seadused põhiseadusega kooskõlla.

Akkermanni sõnul otsustas ka rahanduskomisjon õiguskantsleri ettepanekut toetada, et probleem lahendada ja viia seadusesse muudatus, mis kohustaks pankasid avama teatud tingimustel inimesele kas või piirangutega pangakonto. Konto kasutamisele piirangute seadmisega saaks vähendada rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riske.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et rahapesu tõkestamise nõuded on päris karmid. Vastuolu on tegelikult erinevate direktiivide vahel, mida proovitakse lahendada. Rahandusministeeriumi esindaja komisjonis antud selgituste kohaselt on võlaõigusseaduse ja krediidiasutuste seaduse eelnõu valmimas ning plaan on ministeeriumil see saata kooskõlastusringile maikuus.

Rahanduskomisjonis oli veel juttu Euroopa Komisjoni raportist, kus analüüsiti rahapesu tõkestamise direktiivi ja makseteenuse kättesaadavuse direktiivi. Ka Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et need kaks direktiivi on põhimõtteliselt omavahel mõnes mõttes vastuolus.

Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 65 Riigikogu liiget. Riigikogu esimees tegi rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadused põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid Venemaa kodanike hääleõigust Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal (nr 624) ja Andrei Šumakovi auto väidetavat lõhkumist (nr 630), vastas siseminister Lauri Läänemets.

Vabas mikrofonis võttis sõna Rain Epler.

Istung lõppes kell 17.22

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]