Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu toetas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepanekut viia looduskaitseseaduse § 20 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla. Vastava eelnõu algatab keskkonnakomisjon.

„Jah, omand kohustab, aga samal ajal ütleb põhiseadus selgelt, et kui inimeselt tema omand sundvõõrandatakse, siis tuleb maksta kohe õiglast hüvitist, ja kui omandile seatakse ulatuslikke kitsendusi, siis tuleb hüvitada need kitsendused mõistliku aja jooksul,“ sõnas Madise. „Sellepärast, et mõistlik tasakaal Eesti looduse kaitse ja omanikuõiguste kaitse vahel on jäänud leidmata, olen teinud ettepaneku viia looduskaitseseaduse § 20 kooskõlla põhiseaduses omandi põhiõigust sätestavate lõikudega §-s 32 ja §-ga 14, mis ütleb seda, et ükski õigus ei tohi jääda formaalseks, vaid ka seadused peavad olema seatud nõnda, et valitsus tegelikult seaduses ettenähtud eesmärke ja norme täidab.“

Õiguskantsleri sõnul on probleem lahendatav ja mitte ainult rahaga. Ta märkis, et kõigi vajalike väljaostmiste tegemiseks kuluks üle 15 miljoni euro.

„On selge, et sellist raha ilmselt riigieelarvest võtta ei ole. Aga on olemas ka teised variandid. See, mida varem tunti maadevahetuse nime all. Kindlasti on Eesti riik tänaseks juba nii palju küpsem ja suutlik korruptsiooni ennetama ning seal, kus on siiski aset leidnud, seda ka avastama, et niisugused skeemid, nagu eelmine kord kasutusel olid, jääksid nüüd ära,“ ütles Madise. „Muu hulgas on mõeldav seegi, et need maad, mida riik ise ei vaja, eriti, kui need asuvad nn magusates kohtades, müüb riik ise oksjonil maha ja sealt saadud rahaga hüvitab piiranguid. Praegusel ajal on kasutusel ümberkruntimine ja meie andmetel ei kasutata seda kuigi aktiivselt.“

Põhiseaduskomisjoni liige Kalle Muuli andis ülevaate põhiseaduskomisjonis arutatust ning märkis, et põhiseaduskomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut astuda vajalikke samme tagamaks maaomanike õigust saada oluliste looduskaitseliste piirangute eest õiglast hüvitist mõistliku aja jooksul. Tema sõnul leidsid komisjoni liikmed omavahelises arutelus, et õiguskantsleri algatus on põhimõtteliselt õige, sest probleem on olemas, kuid leidsid ka seda, et ainuüksi menetlustähtaja seadmine eraomandi hüvitamisele ei lahenda probleeme ning et vaja on ka muid abinõusid.

„Pigem aitab probleeme lahendada keskkonnaministri ette kantud abinõude pakett. Põhiseaduskomisjoni liikmete arvates nendest hulgast vahenditest või asjadest, mida tuleks probleemi lahendamiseks rakendada, peab õige sobiva ja vajaliku lahenduse leidma keskkonnakomisjon,“ lausus ta.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra andis ülevaate keskkonnakomisjonis arutatust ning ütles, et keskkonnakomisjon otsustas õiguskantsleri ettepanekut põhimõtteliselt toetada. „Ka keskkonnakomisjonis käis korduvalt läbi mõte, mida tutvustas riigivara osakonna jurist Teet Kukk, et raha efektiivseks kasutamiseks oleks mõistlik antud probleemi puhul kasutada erinevaid meetodeid, nagu väljaost, maakorralduse käigus maade vahetus ja piirangute leevendamine maaomanike kasuks,“ ütles Vakra. „Ja keskkonnaminister Marko Pomerants lisas, et praegu on eesmärk kaasata maaomanikke läbirääkimistele varem, kui maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud.“

Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et loodab, et siit minnakse edasi ka nii kaugele, et looduskaitse kui selline saab tagasi n-ö kaalutlusõiguse ja regulatsioonide rägastikku jääb vähemaks.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 70 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele sai keskkonnakomisjon ülesandeks algatada eelnõu looduskaitse seaduse § 20 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab Sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Riigikogu ei toetanud üht otsuse eelnõu:

Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõuga (271 OE) tehakse valitsusele ettepanek algatada kiiremas korras käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus, millega otsustatakse maksta jooksval aastal kriisiabitoetusi summas 8,3 miljonit eurot tõsistesse raskustesse sattunud põllumajanduse piima- ja sealihasektorile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siret Kotka Keskerakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi otsuse eelnõu lõpphääletus.

Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 32 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Kuna otsuse eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis otsuse eelnõu toetust ei leidnud ja langes menetlusest välja.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi täna pooleli Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Monika Haukanõmmi, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa ja Külliki Kübarsepa algatatud haldusreformi seaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine, mille eesmärk on luua võimalused Setumaa osade omavaheliseks ühinemiseks. Eelnõu arutelu jätkub järgmisel istungil.

Istungi tööaja lõppemise tõttu lisandub järgmise istungi päevakorda Riigikogu liikme Mark Soosaare algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE) esimene lugemine, mis näeb ette valitsusele suurema kaalutlusõiguse andmise omavalitsuste ühinemiskriteeriumide täitmisel.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610251000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside