44 poolthäälega (20 vastu) toetati õiguskantsleri ettepanekut nr 16 eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta. 

Õiguskantsler Indrek Teder juhtis oma ettepanekus Riigikogu tähelepanu sellele, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust. Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse ostust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena. Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles: avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis on muukeelse õppe saamine tagatud vastavalt PS § 37 lg 4 teisele lausele, mille järgi õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Seejuures on kohalikul omavalitsusel võimalik erakoole toetada. Viimast muidugi tingimusel, et kõiki erakoole toetatakse võrdsetel alustel. Teder leidis, et erakooliseaduse § 15 lg 1 on põhiseadusvastane osas, milles see lubab avalikule võimule kuuluvas erakoolis anda eestikeelse õpetuse asemel õpetust muus keeles eelnevalt kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust. 

Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kui ka kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kes esitasid komisjonide seisukoha. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Jaak Allik, Mihhail Stalnuhhin, Jevgeni Ossinovski, Urmas Klaas, Yana Toom ja Mailis Reps. 

Kultuurikomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks. 

56 poolthäälega toetati õiguskantsleri ettepanekut nr 17 Eestis püsivalt viibimise absoluutse nõude kohta kodakondsuse taotlemisel. 

Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et kodakondsuse seaduse regulatsioon ei ole põhiseadusega kooskõlas osas, mis ei võimalda arvestada töö tõttu Eestist eemalviibimise aega kodakondsuse taotlemisel nõutava pideva Eestis elamise perioodi hulka, ning teeb ettepaneku viia kodakondsuse saamised tingimused põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler toob näiteks juhtumid, kus isik on elanud Eestis püsivalt aastakümneid, on sooritanud nii eesti keele, põhiseaduse kui ka kodakondsuse eksamid, kuid takistuseks on saanud Eestis pideva elamise nõue, mis tuleneb isikute töökohast meremehena ja asjaolust, et oma tööülesandeid täites ei viibi nad kodakondsuse seaduse tähenduses mitte ühegi riigi maismaal. Kodakondsuse seaduse § 11 sätestab, et püsivalt Eestis viibimine nimetatud seaduse mõistes on seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest. Teder peab oluliseks Põhiseaduse preambula rõhutust, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ning kodakondsuspoliitika peab kahtlemata seda eesmärki toetama. Samas ei tohi kodakondsuspoliitika välistada nende inimeste kodanikuks saamist, kes on tegelikult juba Eesti ühiskonda sulandunud, ega muuta kodanikuks saamise tingimusi ülemäära raskeks, mis sunnivad taotlejat tegema märkimisväärseid muudatusi oma elukorralduses, antud juhul töökoha vaba valikus. 

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste esitas komisjoni toetava seisukoha ka nimetatud ettepaneku kohta. 

Põhiseaduskomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus