Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid viia kaks seadust kooskõlla põhiseadusega
Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid viia põhiseadusega kooskõlla veeseadus ja toote nõuetele vastavuse seadus.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis oma ettepanekus veeseaduse § 17 lõike 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, et veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõikest 2 rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda.
Nii tuleks näiteks rikkuda ka ajalooline ja senini töötav väärtuslik vesiveski. Samaaegselt keelab muinsuskaitseseaduse § 5 mälestist hävitada või rikkuda ning veski omaniku jaoks tekib probleem, et keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti nõudeid ei ole võimalik üheaegselt täita.
Õiguskantsleri hinnangul on seadust võimalik muuta nii, et kalapääsu rajamise kohustus ei ole absoluutne ja keskkonnaametil peaks olema õigus kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 76 saadikut, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 6 saadikut.
Keskkonnakomisjon sai ülesande algatada eelnõu veeseaduse viimiseks kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rein Ratas ja Andres Herkel.
Õiguskantsler märkis oma ettepanekus toote nõuetele vastavuse seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, et toote nõuetele vastavuse seadus on põhiseadusega vastuolus, sest see ei sisalda regulatsiooni kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasu kohta.
Kohustuslikul akrediteerimisel tekib akrediteerija ja akrediteeritava vahel avalik-õiguslik suhe ning sellest tulenevalt kvalifitseerub akrediteerimistasu avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks. Põhiseadus nõuab, et kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused või nende elemendid oleksid sätestatud seaduses. Akrediteerimistasude puhul on see nõue täitmata.
Elektripaigaldisi, küttesüsteemide katlaid, lifte jpt seadmeid tuleb enne kasutuselevõttu ja perioodiliselt ka kasutamise käigus tehniliselt kontrollida (auditeerida). Auditiga antakse hinnang seadme korrasolekule ja ohutusele ning selle tegija peab olema akrediteeritud. Akrediteerimise eest võtab sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tasu ja selle võtmisel lähtutakse EAK nõukogu poolt kinnitatud hinnakirjast. Samas ei ole EAK-le antud seaduslikku volitust akrediteerimistasude kehtestamiseks.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 78 saadikut, vastu ei olnud keegi ja üks saadik jäi erapooletuks.
Majanduskomisjon sai ülesande algatada eelnõu toote nõuetele vastavuse seaduse viimiseks kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (158 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed ja programmid, mis suurendaksid Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning vähendaksid meie sõltuvust liitlasvägede siirdevõimest ja -mahust.
Eelnõu poolt hääletas 24 saadikut, vastu oli 34 ja erapooletuks jäi 3 saadikut.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Ain Lutsepp, Mart Helme, Madis Milling, Sven Mikser ja Jaanus Karilaid.
Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Ain Lutsepp ütles, et kuna otsuse eelnõu kohustaks valitsust arvestama suuri investeeringuid eelarves, siis peab Vabaerakond seda eelnõu küsitavaks. „Keskerakonna eelnõus käsitletud lühimaa õhutõrjerakettide hankimine ja lisaks Javelini tankitõrjesüsteemide soetamine on suur investeering. Iga selline investeering nõuab põhjalikku analüüsi ning täiendavate summade leidmist riigieelarvest. Pädevus selliseid tegevusi planeerida on Kaitseväel ja Kaitseministeeriumil olemas ja teadaolevalt sellega tegeldakse,“ märkis ta. „Samas võiks see eelnõu olla kaitsepoliitilise debati teemaks. Üks väike riik ei pea planeerima oma tulevikku sõda, kuid ta peab valmis olema kaitseks.“
EKRE fraktsiooni nimel sõna võtnud Mart Helme lausus, et eelnõu on natuke kaldu sõdimise ja militaarse kaitsevõime poole ning rohkem tuleks tähelepanu pöörata elanikkonna kaitsmisele võimalike suurõnnetuste puhul. „Ma tuletaksin kõigile siinviibijatele meelde, et meie vahetus naabruses on selline tuumapomm nagu Sosnovõi Bori elektrijaam, millele on korduvalt tähelepanu juhitud kui potentsiaalsele tuumalekke või tuumakatastroofi allikale,“ lisas ta. „See on üks konkreetne näide, milleks meil on vaja pöörata senisest oluliselt rohkem ja ka kiiremini tähelepanu elanikkonna kaitsele.“
Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Madis Milling märkis, et elanikkonna kaitset loodusõnnetuste ja tööstusõnnetuste korral tuleks lahus hoida sõjalisest kaitsest. „Tänapäeval läheneb Iskander-rakett, mida keegi tähele ei panegi ja reageerida sellele ei jõua. Nii et sõjaline tsiviilkaitse kui selline on tänapäeval tunduvalt komplitseeritum teema kui see, et me räägime sellest, et meil on nõukogudeaegsed varjendid käest ära lastud,“ lisas ta. „Küll aga olen ma sada protsenti nõus sellega, et kohalikud omavalitsused on kõhkleval seisukohal või neil on puhtalt formaalsed kriisikaitsekomisjonid, mis ei oska tegutseda siis, kui tõepoolet, nagu härra Karilaid tõi näite, Tartu kesklinnas läheb raudteel ümber ammoniaagitsistern.“
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Sven Mikser rõhutas Eesti kaitseväelaste suutlikkust pakkuda riigikaitse arendamiseks häid lahendusi. „Ma arvan, et kaitsepoliitiline konsensus võiks meil olla enam-vähem selline, et me kuulame väga tähelepanelikult sõjalist nõuannet ja püüame siin saalis üksteist mitte üle trumbata väites, et tühja sellest, mida ütlevad kindralid, ostame meie kõigepealt mingit muud rauda, mingisuguseid muid varustuselemente, ja küllap nad selle kuidagi selle ära kasutavad Eesti riigi kaitseks,“ sõnas ta. „Niimoodi see asi ei käi. Ma arvan, et siis me teeme tubli sammu oma riigikaitse arengus tagasi.“
Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaanus Karilaid kutsus saadikuid üles eelnõu toetama. „Me rääkisime neljast julgeolekulüngast, mis on kõik strateegilised. Elanikkonna kaitse on strateegiline, kaitsejõudude heidutus ja kaitsevõime tõstmine on strateegiline, rannikuseire ja kontseptsioon koos vastavate võimete väljaarendamisega on strateegiline, militaarside väljaarendamine on strateegiline,“ ütles ta. „Oleme kaasanud eelnõu koostamisse Eesti parimaid julgeolekueksperte.“
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201601211000
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
