Riigikogu toetas 59 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 18, mis käsitleb töötüli lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõlla viimist põhiseadusega. Toetusstreikidest ette teatamise osas leidis õiguskantsler, et kolmepäevane toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg on liiga lühike ega ole kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri arvates ei ole kolmepäevane tähtaeg piisav, et ettevõtjad, sh elutähtsate teenuste osutajad (nt vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad) suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada ja valitseb reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad toestusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju. Sellest tulenevalt tegi õiguskantsler ettepaneku viia kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lg 3 kooskõlla põhiseaduse §-dega 13, 14, 19 ja 31 koostoimes §-ga 11. Riigikogu sotsiaalkomisjonile tehti ettepanek algatada eelnõu töötüli lahendamise seaduse § 18 lg 3 kooskõlla viimiseks põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepaneku vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu toetas 56 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 19, mis käsitleb toote nõuetele vastavuse seaduse vastavusse viimist põhiseadusega. Õiguskantsler leidis, et toote nõuetele vastavuse seadus loob võimaluse näha õigusaktides ette kohustuslikke viiteid standarditele, mille tagajärjel omandab eraõigusliku organisatsiooni poolt vastu võetud ja autoriõiguslike piirangute alla käiv standard sisuliselt seaduse jõu. Õiguskantsleri arvates piirab standardis käsitletud tehniliste lahenduste siduvaks tegemine tehnika ja teaduse arengut – inimestelt võetakse võimalus luua tooteid ja teenuseid tehnika kõige uuema ja ohutuma arengutaseme järgi. Õiguskantsleri hinnangul on õigushüvede kaitse sama efektiivselt saavutatav ka standarditele soovitusliku viitamisega. Sellega seoses tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia toote nõuetele vastavuse seadus vastavas osas kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu majanduskomisjonile tehti ettepanek algatada eelnõu toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 lausete 1 ja 2 põhiseadusega vastavusse viimise kohta.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (248 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Eelnõuga soovitakse sätestada tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleerida  ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, sätestada lapseeas haigestunud isikutele senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendada välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestada rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muuta riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Ka määratletakse sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Praegu kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel põhjustanud valeandmete esitamist retseptikeskusesse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse nimetatud fondi asutamisleping. Fondi eesmärk on mobiliseerida lisaressursse, mis on liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad, põllumajandusarengu jaoks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmist ning tugevdada seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus. Fond võtab oma eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (249 SE) esimene lugemine. Nimetatud lepingu eesmärk on kindlustada majandus- ja rahaliidu alust, võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Lepingu kohaselt hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarve puudujäägist ja seavad Euroopa Komisjonile ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhte sisemajanduse koguprodukti, mille kontrollväärtuseks on 3% ning riigivõla suhte SKPsse, mille kontroll­väärtuseks on 60% SKPst. Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1% asjaomase lepinguosalise SKPst. Lepinguosalisele, mille rahaühik on euro, määratud summad makstakse ESMi. Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiv, milles sätestatakse lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes. Kuna krediidi kulukuse regulatsiooni üks peamisi eesmärke on anda lepingueelsel perioodil tarbijale võimalus krediiditooteid omavahel võrrelda, aitab krediidi kulukuse määra ühetaoline arvutamine jõuda selleni, et krediidi kulukuse määr oleks võrreldav näitaja. See annab tarbijale paremad võimalused teha krediidi võtmise kohta kaalutletud otsus, mis omakorda tähendab paremat tarbijakaitset. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE ) esimene lugemine. Eelnõu loob eeldused äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Menetlustarkvara ülesehitamisel lähtuti uutest alustest: paberivaba asjaajamine, tööprotseduuride automatiseerimine, infovahetus teiste süsteemidega. Uue regulatsiooniga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste osakondade kandeavaldusi ja teha kandeid registrikaartidele, et seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse miinimumtrahvi suurust 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (264 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja karistusseadustiku muudatustega tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla jms. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Kõige levinumaks näiteks on siin juhused, kus isikud üritavad nn ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada. Lisaks muudetakse eelnõuga konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontroll ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus