Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega kehtestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise alused ja tehakse muudatusi, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (465 SE), millega täiendatakse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga, kus defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, määratakse kindlaks läbiviijad ning kehtestatakse nõuded mikrokvalifikatsiooni tunnistusele.

Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5–30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse tunnistus, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. Kõrgkoolid võivad enda pakutud mikrokvalifikatsiooni nimetada ka mikrokraadiks, kui mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole moodustavad tasemeõppe õppeained. Õppijal on võimalik õpinguid jätkates taotleda mikrokraadi arvestamist formaalõppes.

Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid hakatakse seaduse kohaselt rakendama 1. septembrist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 73 Riigikogu liiget ja kaks saadikut jäid erapooletuks.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks“ eelnõu (498 OE), millega sooviti teha ettepanek eraldada vahendid Tallinna Haigla kaasfinantseerimiseks. Esitajate sõnul vajab Eesti kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust kriisiolukordades, võimaldab meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab patsientidele raviteenuste kättesaadavust.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik. Kõnega esinesid ka Irja Lutsar Eesti 200 ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 13 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (504 SE), millega sooviti taastada varasem haigushüvitiste maksmise kord, kus haigushüvitist maksti alates teisest haiguspäevast. Ettepaneku kohaselt olnuks töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja pidanuks maksma hüvitist teisest neljanda päevani ning Tervisekassa alates viiendast päevast. Lisaks sooviti eelnõuga suurendada haigushüvitist 80 protsendini töötaja keskmisest töötasust.

Läbirääkimistel võttis sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside