Riigikogu toetas laste õigusi laiendava ÜRO protokolliga ühinemist
Riigikogu tegi tänasel istungil avalduse Gruusia rahva toetuseks ning toetas Eesti ühinemist laste õigusi laiendava ÜRO lapse õiguste konventsiooni protokolliga.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse (534 SE), mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud.
Protokolliga ühinemine annab Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.
Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.
Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolliga on varem liitunud 52 riiki.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova, samuti võttis sõna fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt hääletas 11, selle vastu oli aga 54 Riigikogu liiget.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 56 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu 49 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Gruusia rahva toetuseks“ (564 AE), millega kutsutakse maailma avalikkust üles astuma konkreetseid samme Gruusia legitiimse presidendi, kodanikuühiskonna ja demokraatiameelsete meeleavaldajate kaitseks ja toetuseks.
Avalduse kohaselt austab Eesti iga riigi õigust demokraatlikult valida oma tee ühiskonna korraldamiseks ja teiste riikidega liitlassuhete loomiseks ning seda põhimõtet järgides on Eesti toetanud Gruusia arengut tiheda koostöö kaudu ja astunud välja Venemaa Föderatsiooni tegevuse vastu Gruusia suveräänsuse ohustamisel ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumisel.
„Eesti on viimase kümnendi jooksul kasvava murega jälginud Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust Gruusia ühiskonna lõhestamiseks ja sekkumist Gruusia demokraatlikesse valimistesse,“ seisab avalduses, mille kohaselt ei väljenda mullu oktoobris vägivalla ja hirmutamise õhkkonnas aset leidnud Gruusia parlamendivalimiste tulemus Gruusia rahva vaba tahet. „Venemaa Föderatsiooni toetatud võimupartei Gruusia Unistus kasutab ebaausat valimistulemust, et saavutada täielik kontroll riigi institutsioonide üle ning suruda alla opositsioon ja kodanikuühiskond.“
Avalduse kohaselt ei tunnusta Riigikogu võltsimiste ja kodanike hirmutamise õhkkonnas toimunud parlamendivalimiste järel moodustatud Gruusia parlamendi ja valitsuse ning ametisse määratud presidendi legitiimsust, vaid tunnustab legitiimse presidendina Salome Zurabišvilit ja tema püüdlust lõpetada riigis põhiseaduslik kriis.
Riigikogu avaldab toetust Gruusia demokraatlikele jõududele, kes nõuavad põhiseadusliku kriisi lõpetamiseks ja demokraatia taastamiseks vältimatute uute parlamendivalimiste korraldamist, mõistab hukka rahumeelsete meeleavalduste jõhkra mahasurumise pealetungiva Vene imperialismi toetusel ja nõuab igasuguse vägivalla ja tagakiusamise lõpetamist ning kõigi poliitvangide vabastamist. Samuti kutsub Riigikogu Gruusia valitseva režiimi vägivalda hukka mõistma teiste riikide parlamente.
Avalduse kohaselt kutsub Riigikogu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike üles kehtestama sanktsioone nende Gruusia poliitikute ja ametiisikute suhtes, kes on osalised rahumeelsete meeleavalduste vägivaldses mahasurumises ja Gruusia kodanikuühiskonna eest seisvate isikute tagakiusamises. Samuti kutsutakse avalduses üles jõuliselt piirama suhtlust Gruusia valitsuse institutsioonidega kuni vabade ja õiglaste valimiste toimumiseni ning toetama Gruusia kodanikuühiskonna ja seni alles jäänud vaba meedia esindajaid, kes jätkavad ähvardustele ja tagakiusamisele vaatamata tegevust vaba ühiskonna nimel.
„Riigikogu on solidaarne Gruusia rahvaga, kes on kaitsmas oma inimõigusi, põhiseadust, demokraatiat ja Gruusia tulevikku Euroopa Liidus,“ seisab avalduses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ando Kiviberg Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Marko Mihkelson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Ester Karuse.
Avalduse vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE), mille eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada ning kaotada mitmed akadeemia sisemistele otsustusprotsessidele kehtivad protseduurilised piirangud.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid üldkasutatavate terminitega kooskõlla.
Põhiseaduses sätestatud akadeemiliste asutuste autonoomia printsiip sisustatakse eelnõuga selgemalt ning jäetakse akadeemia sisemise struktuuri korraldamine akadeemia enda otsustada. Seega luuakse tingimused akadeemia ülesannete ja missiooni operatiivsemaks täitmiseks.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE), millega luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toetuse süsteem.
Eelnõu kohaselt asendub toitjakaotuspension 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega, mis tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust. Loodava toetuse eesmärk on kompenseerida lapse kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.
Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ning prognooside järgi ulatub väljamakstav toetus 2026. aastal ligikaudu 345 euroni.
Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Eelnõu kohaselt on toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE), mis ajakohastab 2023. aasta juulis tööd alustanud Riigilaevastiku tegevusega, sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone. Muu hulgas võimaldab eelnõu Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.
Eelnõuga sätestatakse alus ka mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ja nõuded selle toimimiseks. Samuti tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid, mis seletuskirja kohaselt on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE), millega luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitlusvõime tagamise teenusega kindlustatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Baltikumi või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering. Seletuskirja kohaselt on Elering hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 MW.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust 10 päeva. Seletuskirja kohaselt on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Lisaks muudab eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmiseks tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE), millega muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Teiseks laiendatakse eelnõuga Eleringi, aga ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.
Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse eelnõuga võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Jaak Aab.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada 1. jaanuaril jõustunud mootorsõidukimaksu seadus, kuna algatajate hinnangul halvendab mootorsõidukimaks Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Laats Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 51 ja selle vastu hääletas 28 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE), millega sooviti langetada toiduainete käibemaksumäär 22-lt viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu. Samuti oleks eelnõuga viiele protsendile langetatud ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär, mis praegu on üheksa protsenti.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna, Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anti Haugas Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 53 ja selle vastu oli 17 Riigikogu liiget.
Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu (530 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 21.24
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]