Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu kolm seadust, millega võimaldatakse kultuurkapitali nõukogul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, soodustatakse kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ning denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Seadusega soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Signe Kivi Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) (349 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Muudatustega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Seaduse järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse muudatustega ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse muudatustega kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), millega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.

Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.

Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.

Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse rakendamisel tekkinud probleemid. Muudatus aitab kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.

Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. Ühtlasi lahendab eelnõu õiguskantsleri viidatud probleemi, kus atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 52 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaksid koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Samuti sooviti teha eelnõuga ettepanek kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 21 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus ehk lõpetada Eestis e-valimised.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), millega sooviti lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 18.43.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside