Riigikogu täpsustas riikliku pensionikindlustuse seadust
Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (291 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (248 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Seaduses sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, lapseeas haigestunud isikutele sätestatakse senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina määratletakse sotsiaalkindlustusamet. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, mõningad sätted 2013. aasta 1. mail.
55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus (266 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millest tulenevate muudatustega täpsustatakse reegleid krediidi kulukuse määra arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. mail.
70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus (257 SE), mille eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel põhjustanud valeandmete esitamise retseptikeskusesse. Ka lükatakse seadusmuudatustega aasta võrra edasi regulatsioon, mille kohaselt peab perearst ja liiklusmeditsiini komisjon edastama mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed maanteeametile reaalajas tervise infosüsteemi kaudu. Vastavalt esitatud muudatusele jõustub nimetatud säte 19. jaanuaril 2014.
51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud otsus “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas” (285 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas 7 138 000 euro võrra. Vabariigi Valitsust volitatakse teostama osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid. Otsuse vastu hääletas 5 ja erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.
Kell 18.50 alustas Riigikogu valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) teist lugemist. 2013. aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot. Teiseks lugemiseks laekus eelnõule kokku 100 muudatusettepanekut, millest ükski komisjonis toetust ei leidnud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus ühe muudatuse, millega tehakse peamiselt tehnilisi täpsustusi ministeeriumide valitsemisalades.
Riigikogu pressitalitus