Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seadus (376 SE), mis dekriminaliseerib juhtumid, kui isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid eemaldada käibest ja suurendada seeläbi turvalisust.           

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seadus (363 SE), mis tagab isikutele parema õigusselguse tuleohutuse seaduses sätestatud nõuete järgimiseks. Hooletusest põhjustatud tulekahjude arvu vähendamiseks, sätestab seadus, et ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist. Seadus täiendab samuti riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustati, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusluba ja ehitise kasutusluba. Täpsustati ka tuleohtliku ning suure tuleohu ajavahemiku määratlemise korraldust.           

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadus (350 SE), mis annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks, kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning riikliku järelevalve korraldamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud nõuete täitmise üle. Eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist, elukeskkonda ja vara ning tagada kaupade vaba liikumine. Seadus suurendab kemikaaliohutust, tagades Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktide parema rakendamise. Seni kehtinud seadus viidi vastavusse eelnimetatud õigusaktidega. Samuti täpsustati pädevate asutuste vastutust kemikaalidele ja nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest.           

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (332 SE), mis sätestab kehtivas seadusandluses seni puuduva ravimite kaugmüügi mõiste. Üldapteegi tegevusloa omajale antakse õigus teostada inimtervishoius kasutatavate (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral on nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Seadus sätestab, et vastav apteegiteenuse osutaja peab tagama ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile kogu Eesti territooriumil. Seadus sätestab võltsitud ravimi mõiste ja regulatsiooni võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (287 SE), mis muudab seaduse sätted täpsemaks, üheselt tõlgendatavaks ja seega paremini rakendatavaks. Looduskaitse alla võtmise menetlus muutub isikutele selgemaks ning isikud on tulevikus paremini menetlusse kaasatud. Seadus võimaldab paremini tagada isikute põhiseadusest tulenevat õigust efektiivsele menetlusele, aga ka isikute paremat kaebeõigust. Korrektsed ja arusaadavad regulatsioonid vähendavad sotsiaalseid ja majanduslikke pingeid. Täpsustati kallasrajal liikumise ja parkide ning puistute kaitse regulatsiooni. Samuti täpsustati sätteid, mis on seotud CITESis (Washingtoni konventsioonis loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümise, jahiulukite lisasöötmise ja loodushoiutoetuste ning võõrliikide kasutamise nõuetega. Keskkonnainspektsioonile antakse konfiskeerimisõigus. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja sätestama määruse täitmist tagava pädeva asutuse.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (379 SE) teise lugemise. Eelnõuga viiakse nimetatud seadused kooskõlla inimkaubanduse direktiiviga. Muudatustega luuakse nii inimkaubanduse ohvritele kui ka seksuaalkuriteo ohvriks langenud alaealistele suunatud teenuste raamistik ning kehtestatakse teenuste osutamise reeglistik. Muudatustega tagatakse ohvrile ja teatud tingimustel ka tema perekonnaliikmetele juurdepääs ohvriabiteenustele, sotsiaalhoolekandeteenustele ja riiklikule kuriteoohvri hüvitisele. Välismaalasi puudutavate muudatustega viiakse inimkaubanduse direktiiviga kooskõlla välismaalasi puudutav regulatsioon, luuakse vajalikud eeldused välismaalasest inimkaubandusohvri Eestis viibimise abistamiseks.           

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) antakse ELi vastavast määrusest tulenevate reisijate kaebuste läbivaatamise õigus ja kohustus tarbijakaitseametile. Sellega luuakse seaduslik alus merereisijate kaebuste menetlemiseks nimetatud ELi määruse võimaliku rikkumise puhul. Reisijatele antakse õigus kaitsta senisest tõhusamalt oma õigusi ja võimaldatakse neil pöörduda tarbijakaitseameti kui pädeva asutuse poole.           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) täpsustab ametialaseid kuritegusid puudutavaid sätteid. Ametialaste kuritegude osas muudetakse süsteemsemaks nii avaliku kui erasektori ametiisiku definitsioon ja see viiakse kooskõlla 1. aprillil 2013 jõustuva korruptsioonivastase seaduse sõnastuse ja mõttega. Muudatused on seotud GRECO soovitustega. Samuti, tulenevalt Eesti rahvusvahelistest kohustustest, loetakse karistatavaks sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on rahapesukuriteo täideviimine.           

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressitalitus 

Tagasiside