Riigikogu kiitis 72 poolthäälega heaks (18 vastu) põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (439 SE), mis täpsustab erakonna moodustamiseks nõutava liikmeskonna suurust. 

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste märkis, et seaduse kohaselt registreeritakse erakond nüüd vähemalt 500 liikmega. Varem oli vajalik vähemalt 1000 liiget. „Riigikogu astub kõnealuse seadusega sammu edasi parlamendis erakondliku mitmekesisuse suurendamise suunas, mis oli ka Rahvakogus selgelt väljendatud taotlus“ ütles Maruste. Ta lisas, et seadus täpsustab erakondade rahastamise aluseid ning rahastamise üle teostatavat järelvalvet. Seadus muudab erakondade rahastamise selgemaks ning piiritleb konkreetselt erakondade tuluallikaid. Seadus sätestab ka senisest tõhusamad järelevalvemehhanismid, parandab ja ajakohastab erakondade finantstegevuse aruandlust ja sanktsioonid. Selles osas järgiti erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekuid. Täpsustatakse annetama õigustatud isikute ringi ning keelatud annetuste loetelu. Kehtestatakse piirangud laenutegevusele ja erakonna majandustegevusele. 

Seaduse kohaselt on erakonnal keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Erakonna valimisaruande esitamine on asendatud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel avalikustatava kvartaliaruandega. Suurendatakse ka valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt 2% häältest kogunud erakondade riigieelarvelist toetust, mis kasvab vastavalt häältesaagi protsendile. Toetus peab tagama uutele taotlejatele suuremad ja võrdsemad võimalused. Summad künnise alla jäävatele erakondadele tulevad parlamendierakondadele eraldatavate vahendite arvelt. Nimetatud sätet rakendatakse Riigikogu järgmise koosseisu volituste algusest. 

,,Kuigi erakonnad on juriidilises mõttes MTÜ-d, on nende finantsmajanduslik tegevus, sellekohane aruandlus ja järelevalve oluliselt rangema regulatsiooniga, kui tavaliste MTÜ-de regulatsioon ning see peaks looma suurema usalduse erakondade ja avalikkuse vahel“, märkis Maruste“. Seadus jõustub 1. aprillil 2014. 

Kolmanda lugemise käigus võtsid läbirääkimistel sõna Priit Toobal ja Indrek Saar

Riigikogu võttis vastu kolm otsust           

42 poolthäälega (2 vastuhäält) võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (534 OE), millega nimetatakse erikomisjoni liikmeks Aadu Musta asemel Enn Eesmaa ja tema asendusliikmeks Priit Toobal.           

63 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsus “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” (540 OE), millega nimetatakse Kajar Lemberi asemel komisjoni liikmeks Jüri Morozov

47 poolthäälega (19 vastuhäält) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti” heakskiitmine” (529 OE). Kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia arvestab eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega. Samuti põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega. Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige meie teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekuse arendamisele, siis uus strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parandamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil 2014-2020. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Ene Ergma ja Mart Meri

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 17 poolt, 36 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise 

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) ühtlustab elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamise koha määratlemise reeglid Euroopa Liidus, mis hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2015. Samuti sätestatakse elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Lisaks sellele viiakse Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla postipakiga väljastpoolt Euroopa Liitu saadetava kohvi ja tee impordi maksuvabastuse piirmäärad.           

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (508 SE) luuakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimiv süsteem sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks. See hõlbustab EL-i liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude menetlemist, mis on seotud eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi tuvastatud juhtumitega. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise 

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) täpsustab Riigi Infosüsteemi Ameti ülesandeid ja järelevalvepädevust ning järelevalve korda. 1. juunist 2011 korraldati Riigi Infosüsteemi Arenduskeskus ümber Riigi Infosüsteemi Ametiks. Sellega loodi valitsusasutus, kelle ülesandeks on põhimääruse järgi teostada järelevalvet andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu pidamise avaliku teabe seadusele vastavuse üle ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.           

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet puudutavaid sätteid. Kahe majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi allasutuse vahel jagatud ülesanded koondatakse ühe regulaatori pädevusse. Konkurentsiameti sideturu regulaatori ülesanded, õigused ja kohustused viiakse tehnilise järelevalve ameti pädevusse alates 1. juulist 2014. Eelnõus kavandatav muudatus tagab optimaalse valdkonnakorralduse. Tehnilise järelevalve ametil tekib õiguslik alus televisiooni- ja raadioteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest küsida riigilõivu.        &
#160;  

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine” eelnõu (560 OE). Transpordi arengukava järgmiseks seitsmeks aastaks jätkab suuresti varasema arengukava 2006-2013 eesmärkide elluviimist. Uus arengukava võtab arvesse eelmisel perioodil seatud eesmärkide täitmist. Seitsme aasta jooksul on muutunud majanduskeskkond ning sellest tulenevalt ka arenguvajadused. Muutunud või täpsustunud on EL-i poliitika ning sellest tulenevalt Eesti arengufookused. Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Et Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui ka toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline meretranspordi roll. Arengukava kohaselt peab Eesti transpordisüsteem võimaldama inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus

 

           

Tagasiside