Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lisada seadusesse täpsemad reeglid toetuse andmise ja tagastamise osas, et tagada toetuse tulemuslikum ärakasutamine. Ennetava abinõuna nähakse ette volitus seada meetmeid planeerivatele ministeeriumidele toetuse ära kasutamise sihttasemed, et vähendada N+2/3 reeglist tuleneva riigile lubatud toetuse mahu vähendamise võimalust. Korraldusasutuse meetmeteülese koordineeriva tegevuse täitmise tagamiseks lisatakse sõnaselgelt ka programmide korraldusasutusega kooskõlastamise kohustus. Kehtestatakse meetmeteülesed kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise kriteeriumid. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil antakse võimalus kehtestada tagasinõuete- ja tagasimaksete määruses tagasinõude miinimumsumma, millest alates toetust tagasi ei küsita. Aidatakse vältida lootusetute tagasinõuete teket, lubades jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja projekt jääb lõpetamata. Euroopa territoriaalse koostöö ning Euroopa ja naabruspoliitika programmide likviidsusprobleemi leevendamiseks võimaldatakse taotleda omafinantseeringu toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (883 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse toiduseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Seaduse jõustumise järel ei sätestata lõhna- ja maitseainete nõudeid enam siseriiklikus õigusaktis, vaid otsekohalduvas EL määruses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi ning luuakse Eesti Teadusagentuur, mille ülesanneteks muuhulgas on uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja läbiviimine, personaalsete uurimistoetuste määramine, aga ka uurimistoetuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsimine. Samas lõppevad 2012. aasta 28. veebruaril Teaduskompetentsi Nõukogu volitused. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Üheks olulisemaks eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse tõstmine: doktorantidele võimaldatakse töötajatega võrdsed sotsiaalsed garantiid, korrastatakse teadlaste karjäärisüsteemi, milleks sätestatakse peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht, täiustatakse uurija-professori regulatsiooni vastava määruse tasandil, reguleeritakse seaduse tasandil järeldoktori mõiste ning tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Need muudatused peaksid suurendama doktoritöö kaitsmiseni jõudvate arvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalmistuseaduse eelnõu (888 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise ja haldamisega seonduva. Seega kehtestatakse käesoleva seadusega inimese surnukeha või surnud inimese säilmete kalmistule matmise või tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist. Samuti kehtestatakse nõuded surnu hoidmisele ja vedamisele. Eelnõuga lahendatakse ebamäärane olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Eelnõu aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et võimaldada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist teenistuskoerte väljaõppeks sisekaitseakadeemias. Algataja kinnitusel on teenistuskoerte instruktoritele õppeprotsessi läbiviimiseks vajaliku narkootiliste ainete käitlemisloa puudumine on halvendanud koolituse kvaliteeti ja sellega vähendanud ka narkokoerte võimekust avastada narkootilisi aineid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu pressitalitus