82 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seadus (141 SE). Seaduse muudatused on tingitud vajadusest tagada Eesti kaitseväe staabiohvitseride ja vajadusel ka staabiallohvitseride osalemine NATO või Euroopa Liidu poolt algatatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil koheselt, kui sellekohane otsus langetatakse. Seadusesse lisati säte, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks uue Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös osalevate kaitseväelaste piirarvu.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seadus (150 SE). Seadusmuudatused on seotud saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Lennujaama tollikontrolli tsoonis võimaldatakse müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii, nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile (20 tk pakis). Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 1. aprillil 2012.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestatakse seadusmuudatustega kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus on alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas. Kuna maksupettuste arv on suurenenud ka kütuse valdkonnas, muudetakse käibemaksuseadust ka selles osas, mis puudutab kütuse väljatoimetamist aktsiisilaost, samuti viiakse vastavad muudatused sisse vedelkütuse seadusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused võimaldaksid ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldatakse valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt ( s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); luuakse õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt ning tingimused, et luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Algataja leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasi kehtimise ja et selline olukord on vastuolus põhiseadusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 47 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). Seadusmuudatuste esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, samuti osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse tagada rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisade E, F ja G kohaldamine. Lisa E sätestab üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. F puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille puhul leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavaid tehnilisi eeskirju aluseks võttes. Lisa G puudutab hooldamise tehnilise eeskirja väljatöötamist, mille osas soovib OTIF samuti võtta aluseks juba välja töötatud nõuded, milleks on Euroopa Liidus kasutuses olevad tehnilised eeskirjad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida agentuuri põhikiri, millele Eesti on alla kirjutanud 11. juunil 2009. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus