Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega pikendatakse politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut.

Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadusega (408 SE) tehtavate muudatuste eesmärk on pikendada politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Selle järgi on teabe juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni viis aastat ning seda võib pikendada kuni viie aasta võrra. Täna vastu võetud seadusega nähakse ette võimalus pikendada eeltoodud teabele juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kõige kauemaks kuni 30 aastaks juhul, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 17.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad kaheks: enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks suurendatakse samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahtu seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE), Aivar Kokk (I), Tarmo Kruusimäe (I) ja Urmas Reinsalu (I).

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) järgi piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsustele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid. Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest.

Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (486 SE) esitatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seaduse teksti.

Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi. Ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõu tugevdab eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele.

Eelnõu ajakohastab ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõu muudab ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad.

Eelnõuga keelatakse alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid. Seletuskirjas põhjendatakse, et solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest.

Eelnõu muudab ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõu ajakohastab veel maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Riina Sikkut (SDE).

EKRE ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepaneku poolt oli 28 Riigikogu liiget ja vastu oli 49 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.

Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muu hulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu alammäärast suurem.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside