Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu otsuse, mis võimaldab Eesti Pangal jätkata reservkapitali suurendamist 200 miljoni euro võrra, st 300 miljoni euroni.

Rahanduskomisjoni poolt esitatud Eesti Panga reservkapitali suurendamise otsuse (183 OE) poolt hääletas 68 saadikut, vastu oli 6.

Ettepanekuga langetada otsus reservkapitali suurendamise jätkamise kohta pöördus Riigikogu poole Eesti Pank. Tulenevalt riskihinnangutest ja võrdlusest teiste Euroopa Keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade kapitalivarudega peab Eesti Pank vajalikuks suurendada oma kapitalipuhvreid, mis on 2014. aasta seisuga 451 miljonit. Eesti Panga kapitalipuhver koosneb põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvri elementidest.

Kapitalipuhvreid soovitakse suurendada seni kuni need jõuavad euroala keskpankade keskmisele tasemele, mis on Eesti Panga hinnangul ca 1,2 miljardit eurot. Arvestuse aluseks on Eesti Panga osaluse suurus Euroopa Keskpangas.

Eesti Panga seadus sätestab, et reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab Riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte. Eesti Pank ei saa 2015. aasta kasumi jaotamise otsust teha enne Riigikogu otsust reservkapitali kohta.

Riigikogus läbis esimese lugemise Vabaerakonna poolt algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE), mis näeb ette lõpetada vastuolu, mis ei võimalda praegu äriühingu juhatuse liikmetel saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu kaotaks kitsenduse, millega ei saa äriühingu juhatuse liige ennast töötuna arvele võtta ja edaspidiselt tagaks juhatuse liikmetele õiguse saada töötuhüvitist. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna algatatud kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE). Algatajad soovisid tagada, et soojusvarustuse katkestamisega ei seataks ohtu nende korteriomanike omand, kes on oma arved maksnud õigeaegselt ning soojusettevõtja ees kõik kohustused täitnud.

Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Kalle Pallingu sõnul leidis komisjoni enamus, et soovitud seadusemuudatused annaksid inimestele valesignaali, justkui oleks lubatud arveid mitte maksta, sest enam ei tohiks soojaettevõte soojavarustuse katkestamisega halvendada korteriomandite seisukorda. „Avaldati kahtlust, et selle eelnõuga saab sotsiaalvaldkonda kuuluvaid probleeme lahendada,“ kirjeldas Palling arutelu komisjonis. „Tekkis küsimus, kas soojusettevõtja peaks ikkagi tasuta teenust pakkuma, kui on ka pahatahtlikke korteriomanikke, kes põhimõtteliselt ei soovi arveid maksta,“ sõnas Palling.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Martin Repinski.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 45 saadikut, vastu oli 28 ja erapooletuid 6. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201604121000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
T: 631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside